Juuste hõrenemist esineb nii meestel kui naistel. Naistel esineb samuti mehetüüpi ehk androgeensõltuvat kiilanemist, mis väljendub üldiselt hajusalt - see tähendab, et kiilanemine ei ole kindlas piirkonnas nagu meestel tavaliselt. Meestel algab kiilanemine tavaliselt pealaelt või oimu piirkonnast. Põhjused selleks on aga erinevad ja valdkonda on küll palju uuritud, kuid siiski on see kohati hall ala ja spekuleeritakse selle üle, mis on see kõige olulisem kiilanemise põhjus.
Kiilanemise ehk alopeetsia tüüpe on päris mitmeid. Artiklis keskendume peamistele põhjustele, millega oleme enim kokku puutunud.
Kuna enamikule on siiski kaunid juuksed väga olulised, siis on juuste hõrenemine üsnagi õrn teema - need on ju osa meie mina-pildist. Probleem võib kindlasti olla esteetiliselt ja vaimselt häiriv ning enesekindlust kõigutav. Jättes aga need kõrvale, võib kogu juuste hõrenemise ilming vihjata aga sügavamale terviseprobleemile.
Senimaani leitakse uurimistöödes, et suurim seos alopeetsiaga on testosteroon ehk meessuguhormoon ja see on omakorda lähedalt seotud pärilikkusega. Kui X kromosoomis on teatud geen olemas, siis hakkab osa juuste folliikuleid tootma testosterooni derivaati DHT (dihüdrotestosteroon), mis põhjustab kiilanemist. Pärilikkus ja androgeenne alopeetsia ei ole kuidagi ennetatav ja on kahjuks paratamatu. Naistel väljendub see ka tundlikkusena meessuguhormooni suhtes.
Lisaks testosterooni seosele on üks olulisemaid pidepunkte veel peanaha ainevahetus, mikrotsirkulatsioon ehk verevool. Korralik verevool tagab meie peanahas ainevahetuse (vajalik sisse, ebavajalik välja). See tähendab, et vitamiinid ja mineraalid jõuavad oma tööd teha ja jääkained liiguvad mööda lümfisüsteemi välja.
Liigne rasu ummistab karvafolliikuleid, muudab neid jäigaks ja takistab juustel kasvamast. Kui peanahka rasust korralikult ei puhastata, siis moodustub sellest vahataoline aine, kust uuel juuksekarval on väga raske end läbi murda. Need, kes seda suudavad, on kidurad ja elujõuetud.
Oluline faktor on veel stressolukord, kui tavapärasest rohkem juuste folliikuleid satuvad katageensesse faasi, mil nad välja langevad (rohkem kui 100 karva päevas).
Raseduse ajal võivad juuksed olla aga kaunimad, kui eales varem. Iva on selles, et raseduse ajal võib langeda välja üsna vähe juukseid (püsivad anageenfaasis - kasvufaasis). Pärast sünnitust toimub organismis suurem hormonaalne virr-varr ja siis langevad järsult kõik need karvad välja, mis juba varem oleksid pidanud olema telogeen- ehk puhkefaasis.
Vananemine ja menopaus naistel (hormonaalsed muutused) tähendab juustele seda, kui loomupäraselt hakkavad meie juuksed hõrenema. Ainevahetus muutub aeglasemaks, naissuguhormoonid vähenevad (eriti oluline on östrogeen) ning kõik muutubki justkui aeglasemaks ja õrnemaks. Östrogeen hoiab tugevana naiste luud, juuksed, küüned jne. Juuksed muutuvad östrogeeni vähenedes hapramaks, mistõttu esineb rohkem nende murdumist.
Naistel võib esineda tihtipeale ka traktsioon alopeetsia - see tähendab, et juuksed hakkavad välja langema ja murduma liiga tugevate soengute tõttu või karmi käsitluse tõttu. Tugevad hobusesabad, krunnid, kalasabad, kiskumine, kuumtöötlus ja igasugune karm käsitlemine väsitab lõpuks karvafolliikuleid pinge all olemisest ära. Kui selliste tegevustega tekitatakse juba armistuv alopeetsia, siis on juuste kasvu taastumine lausa pöördumatu. Tihti aitab siiski see, kui mõeldakse üle oma tegevus ja tehakse vajalikud korrektiivid. Soovitame pigem lõtvu punupatse, õrna kammimist ja mitte väga kõrgel temperatuuril töötlust. Abiks on ka kuumakaitsevahendid ja kindlasti UV kaitsevahendeid (Loe siit ka päikese kahjulikust mõjust nahale). Lisaks lisaaineteta ja maksimaalselt peanahasõbralikke juustehooldustooteid.
Mida siis tähele panna, et aru saada, et tegu ei ole enam tõepoolest lühiajalise juuste väljalangemisega?
Saame mõelda probleemsele kiilanemisele, kui normaalne juuste kasv ei ole taastunud pärast kolme kuud. Tavaliselt väljendub stressolukorra või kesise toitumise tõttu juuste välja langemine kuue nädala kuni kolme kuu pärast - organism on nö puhverajaga ja juuksed ei hüppa ühest kasvufaasist teise koheselt. Seejärel, kolme kuu pärast peaks normaalne juuste kasv taastuma. Kui ei taastu, on tegemist juba pikaajalise kiilanemisega.
Millistes etappides tegutseda, kui siiski peanaha probleem on aktuaalne ja juuste hõrenemine on märgatav?
Esimene asi on siiski mõelda läbi oma elustiil. Lühiaegse kiilanemise puhul taastub normaalne juuste kasv tavaliselt probleemi adresseerides ja see kõrvaldades.
Kas saad toidust kätte kõik vajaliku? Kas toidulaud on mitmekesine ja vitamiinide ning mineraalide rohke?
Kas magad vähemalt 8 h öö jooksul?
Kas hoidud stressist ja proovis säilitada positiivse meele?
Kas suitsetate? Suitsetamine viib organismist välja vajalikke mineraalaineid ja vitamiine.
Kontrollida võiks oma vereseerumit - kas seal on kõik normväärtuses? Tihtipeale võib lühiaegset kiilanemist soodustada näiteks rauavaegusaneemia. Probleem kaob, kui hakatakse tarvitama rauapreparaati või vaadatakse üle oma toidulaud (piisavalt proteiini, punast liha jne). Juuksed koosnevad suures osas proteiinist, seega vajalik kogus tuleks endale kindlasti tagada. Soovitame Synlab “Terviseriski pakett” veretesti.
Samuti seostatakse D vitamiini madalaid väärtusi juuste väljalangemisega. Võta kindlasti R kuudel suukaudset preparaati (september, oktoober, detsember,...)
Kuidas käsitled oma juukseid? Kas kasutad UV kaitset, kohtled neid õrnalt? Mis tooteid Sa kasutad nende hooldamisel? Heaks valikuks on DermOrganic orgaanilised juuksehooldustooted. Väldi kindlasti poešampoone ja parabeene. Teatud vahendid aitavad ka vähendada peanahal olevat DHT-d ja ergutada verevoolu.
Anna juustele puhkepäevi, lase neil vabalt langeda ja ära töötle neid kuumusega.
Teostatakse ka spetsiaalselt juuste- ja peanahauuringuid.
Uuringutes on kindlaks tehtud, et üheks efektiivseks protseduuriks androgeense alopeetsia korral on kindlasti minimaalselt invasiivsed protseduurid peanahale, mis stimuleerivad juuste kasvu. Protseduuri ajal võetakse teilt umbes 15 ml verd ja tsentrifuugimise teel eraldatakse sealt trombotsüütide rikas plasma. Seejärel süstitakse plasma peanahka - see stimuleerib kasvufaktoreid ja kollageeni süntees paneb peanaha ja karvafolliikulid tööle, et hakkaksid kasvama uued juuksed.
Pildil tulemus meie rahuoleva kliendi juustest, kes läbis kolm korda ja kolme nädala tagant protseduuri peanahale. Järgmine visiit alles kuue kuu möödumisel.
Pane aga tähele!
Protseduuriks peab olema sobiv klient, et mitte raisata oma aega ja raha asjatult. Seega soovitamegi läheneda kiilanemisprobleemidele samm-sammult, alustades just elustiili korrigeerimisega ja näiteks juuksehooldustoodete väljavahetamisega. Neid kümmet ülesloetud soovitust võiks praktiseerida ja läbida umbes kuu aja jooksul. Pärast seda on mõistlik pöörduda konsultatsioonile.
Loe sagedasemaid MÜÜTE teema kohta siit.