BOTULIINTERAAPIA ESTEETIKAS - Full Face Toxin

Pole saladus, et erinevad mittekirurgilised iluprotseduurid on iga aastaga aina enam populaarsed. Kuna järjest rohkem presenteeritakse end sotsiaalmeedias ja ekraani ees, siis soovitakse, et nägu oleks maksimaalselt ja loomulikult kaunis. Selleks soovitakse teostada ka võimalikult loomulikku tulemust andvaid protseduure. Uued sihtgrupid või vanad sihtgrupid uuel suunal on huvitatud pidevast naha kvaliteedi parandamisest ja paremast väljanägemisest.

Üha enam on muutunud populaarsemaks loomulikku näo harmooniat arvesse võttev Full Face Toxin (terve näo botuliinteraapia), mille eesmärk on balansseerida näo tasakaalu. Iga patsient on sellele justkui ka kandidaat. Protseduuride valik, mida botuliinteraapiaga teostada saab, on laienenud enam kaela- ja näo alaosa korrigeerimisele. Kuna kaelal ei ole sedavõrd elastne nahk nagu näol, tuleb seal piirkonnas alati hoolikalt läbi mõelda erinevad võimalused.

BOTULIINTOKSIINI TOIME JA TOIMEMEHHANISM

Botuliinteraapia (kõnekeeles tuntud ka kui Botox) on närvimürgina toimiv valk, mida toodab bakter Clostridium botulinum. Meditsiinis kasutatakse seda väga väikeses annuses lihaste ajutiseks lõdvestamiseks nii ravi- kui iluprotseduuridel. Tegemist on maailmas ühe populaarseima esteetilise protseduuriga – botuliini süste tehakse miljoneid kordi aastas ning selle toime efektiivsus ja ohutus on hästi tõestatud. Algselt kasutati botuliini meditsiinis lihasspasmide (nt kõõrkaelsus, silmalau tõmblused) ja teiste neuroloogiliste häirete raviks, kuid tänaseks on selle kasutusvaldkond laienenud märkimisväärselt. Aastate jooksul on botuliinteraapia süstid muutunud kuldstandardiks miimikakortsude silumisel, pakkudes häid tulemusi, vähe kõrvaltoimeid ja kõrget patsientide rahulolu.

Botuliinteraapia toimemehhanism seisneb närviimpulsside ülekande blokeerimises lihases. Täpsemalt takistab see neuromediaator atsetüülkoliini vabanemist närvilõpmetest, mille tulemusel sihtlihas nõrgeneb või lõdvestub. Väikeses annuses lihasesse süstituna põhjustab botuliin lokaalse lihase lõõgastuse, mis silub selle kohal olevat nahka ja vähendab kortsukesi. Esimesed muutused ilmnevad paari päeva kuni nädala jooksul pärast süsti ning maksimaalne efekt saabub umbes 2 nädalaga, püsides seejärel ligikaudu 3–4 kuud. Aja möödudes närvilõpmed taastuvad ning lihase aktiivsus naaseb endisele tasemele, mistõttu on saavutatud kosmeetiline efekt ajutine. Botuliinteraapia korduvatel süstidel on siiski võimalik tulemuse püsimist säilitada – kliendid käivad tavaliselt kordusprotseduure tegemas 2–3 korda aastas. Oluline on märkida, et botuliin toimib kõige paremini just miimiliste (dünaamiliste) kortsude puhul, mis tekivad lihaste kokkutõmbe tulemusel. Püsivate ja väga sügavate kortsude täielikuks kaotamiseks võib vaja minna lisaks ka muid protseduure.

KASUTUSVALDKONNAD

Botuliinteraapia on esteetikas kasutatud eelkõige näo ülaosa kortsude vähendamiseks. Klassikalised piirkonnad on näiteks kulmudevahelised kortsud (nn kurjusekorts ehk glabella), otsaesise kortsud ja silmanurkade (nn “kanavarbad“) kortsud, mille raviks on botuliinteraapial olemas ka ametlikud näidustused ning see annab usaldusväärseid tulemusi. Lisaks kasutatakse botuliinii sageli ka kulmukaare kergitamiseks, huuleümbruse vertikaalsete kortsukeste (nn “suitsetajakortsude”) leevendamiseks ning bunny lines ehk naeratades nina peale tekkivate kurdude silumiseks. Botuliini süste on edukalt rakendatud ka ülemäärase higistamise ravis (kaenlaalused, peopesad), igemete liigse paljastumise korral naeratamisel (igemenaeratus) ning lõua piirkonna lihaspingest tingitud ebatasasuste (nn apelsinikoorenaha efekt lõual) vähendamiseks. Üha enam kombineeritakse botuliinii ka teiste esteetiliste protseduuridega, näiteks täitesüstide või laserraviga, et saavutada kogu näo harmooniline noorendamine.

NÄO ALAOSA JA KAELA PROTSEDUURID

Kuigi botuliinteraapiat tuntakse enim näo ülaosa kortsude silumise võimalusena, on sellega võimalik parandada ka mitmeid näo alaosa ja kaela esteetilisi probleeme. Nende spetsiifilisemate protseduuride puhul on eriti oluline seda teostada sügavate anatoomiliste teadmiste ja kogemustega spetsialistil - õigesti tehes on tulemused efektiivsed ja loomulikud. Alljärgnevalt toome esile mõned vähem levinud botuliinravi võimalused näo alaosas ja kaelal.

• Lõuajoon ja platüsma (Nefertiti lift). Kaela platüsma-lihaste pinguldumine ja lõua-ala naha lõtvumine võivad anda näole vanema ilme ning „rippuva“ lõuajoone. Botuliinteraapia abil on võimalik platüsma vertikaalseid jooni (nn kalkunikaela) ning horisontaalseid kaelakortse märgatavalt leevendada. Selleks süstitakse toksiini väikesed doosid otse platüsma lihasesse, mis lõdvestab lihase pinget ja silub väljajoonistuvaid kaelajooni. Täiendavalt võib botuliini süstida ka alalõua piirile (lõualuu servas paiknevatesse platüsma kinnituskohtadesse), mis aitab parandada lõuakontuuri. Seda kombineeritud tehnikat nimetatakse sageli Nefertiti tõsteks, viidates Egiptuse kuninganna Nefertiti legendaarsele sirgele lõuajoonele ja kaelale. Uuringud näitavad, et see meetod annab kõrge patsientide rahulolu ja märgatava kliinilise paranemise just platüsma väätide (inglise keeles platysmal bands) osas. Parimad tulemused saavutatakse tavaliselt noorematel patsientidel, kellel on platüsma hüperaktiivsus, kuid nahk on veel piisavalt elastne (st minimaalne naha liigne lõtvus). Botuliini abil lõtvunud kaela ja lõuajoone korrigeerimine on hea mittekirurgiline alternatiiv neile, kes ei soovi või ei vaja veel plastilist operatsiooni.

• Marionetjooned ja suunurkade lõõgastamine. „Marionetjooned“ on suunurkadest lõua poole jooksvad kurrud, mis koos allavajunud suunurkadega võivad anda näole kurva või morni ilme. Nende tekkes mängib rolli suuümbruse miimiliste lihaste, eeskätt suunurka alla tõmbavate lihaste (depressor anguli oris, DAO) üliaktiivsus. DAO-lihaste liigne tõmme süvendab suunurkade langust ja marionetjooni, tekitades mulje nagu oleks inimene pidevalt nördinud. Süstides botuliinii täpselt nendesse lihastesse, saab vähendada suunurkade allapoole tõmbumist ja lasta domineerima jäävatel tõstvatel lihastel (nt zygomaticus-lihased) suunurki kergitada. Tulemuseks on suunurkade kerge tõus ja näoilme paranemine – kadunud on „kurb“ ilme ning suujoon muutub horisontaalsemaks. Marionetjoonte piirkonda tehakse botuliini tavaliselt väikestes annustes ja sümmeetriliselt mõlemale poole. Sageli kombineeritakse seda ka täitesüstidega, millega täidetakse tekkinud sügavad jooned suu nurkade juures, saavutamaks täielikum noorendus. Õige süstimistehnika on siin ülioluline, et vältida võimalikke kõrvaltoimeid – kui toksiin satub valesse lihasesse, võib see ajutiselt põhjustada näiteks kerget suuääre asümmeetriat või raskust huulte kokkusurumisel. Kogenud spetsialisti käe all on sellised tüsistused harvad ning protseduur annab väikese, kuid nähtava positiivse efekti suunurkade asendi parandamisel.

• Masseter-lihas ja lõualuu nurk: Masseter on suur mälumislihas, mis paikneb lõualuu nurgas. Mõnel inimesel (tihti geneetiliselt või hammaste krigistamise tõttu) on masseter-lihased ülemäära suured, andes näole laiema ja kandilisema joonise. Botuliini süstimine masseter-lihasesse põhjustab selle osalise nõrgenemise ja mahu vähenemise aja jooksul. Tulemusena muutub näo alumine osa kitsamaks ja ovaalsemaks, kuna liigselt lai lõualuu nurk taandub. See protseduur on nt eriti populaarne Aasia riikides, kus peetakse ilusaks just peenemat, V-kujulist näojoont. Lõualihase vähendamiseks süstitakse tavaliselt mõlemasse masseter’isse teatud ühikute arv botuliintoksiini; paari nädala möödudes hakkab lihas kahanema ja maksimaalset efekti näeb ~2–3 kuu järel. Lisaks esteetilisele näokuju muutusele on masseteri süstidest kasu ka funktsionaalselt, sest need aitavad leevendada hammaste krigistamist (bruksismi), öist hammaste kokkusurumist ja nendest tingitud lõualuude valulikkust. Oluline on siiski kasutada mõõdukat annust, sest liiga suur kogus toksiini masseteris võib põhjustada närimisjõu ajutist nõrgenemist. Kogenud spetsialist oskab doosid sättida nii, et närimine ja näoilmed säiliksid normaalsed, kuid lihase maht väheneks soovitud määral. Botuliini abil masseteri vähendamine on mitteinvasiivne alternatiiv lõualuu kontuurimise operatsioonidele ning üha enam populaarsust kogunud protseduur näo alumise osa peenemaks muutmiseks.

• Naha noorendamine (mikrobotoks). Viimastel aastatel on hakatud botuliintoksiini kasutama ka naha kvaliteedi parandamiseks nn mikrobotoks meetodil. See tähendab, et nahapinna alla tehakse hulk väga väikseid ja lahjendatud botuliini süste, mis ei mõju niivõrd sügavatele lihastele, vaid pigem naha pindmistele lihaskiududele ja näärmetele. Tulemuseks on naha tekstuuri üldine paranemine – peened kortsukesed vähenevad, nahk muutub siledamaks ning isegi poorid ahenevad ja rasu ning higieritus vähenevad mõnevõrra. Mikrobotuliini süstid võivad anda ka kerge naha pingulduse efekti. Uuringute kohaselt on pärast sellist protseduuri täheldatud platüsma vöötide, lõualoti (lõuajoone lõtvunud nahavoltide) ja kaela ümbermõõdu vähenemist, mis on võrreldav Nefertiti-lifti tulemustega. Kuigi mikrobotoks ei asenda ulatuslikumaid protseduure (nagu tugevad laserid või kirurgilised lõtvunud naha pinguldused), on see tõhus lisavõimalus noorema naha säilitamisel ja vananemise ennetamisel. Protseduur sobib hästi neile, kes soovivad värskemat jume ilma lihaste tugeva lõõgastuse efektita – näoilme jääb loomulik, kuid nahk näeb välja puhanum ja klaarim.

OHUTUS JA KÕRVALTOIMED

Botuliinteraapia esteetiline kasutamine on üldiselt väga ohutu, eriti kui seda teostab asjatundlik spetsialist. Aastakümnete pikkune kogemus ja uuringud kinnitavad, et korrektsete võtete juures on püsivad kahjulikud mõjud äärmiselt haruldased. Botuliini doosid, mida kosmeetilisel eesmärgil kasutatakse, on tühised võrreldes toksilise kogusega, seega süsteemset mürgistust ei ole karta. Enamlevinud kõrvalnähud on süstepiirkonna paiksed reaktsioonid: kerge punetus, paistetus või sinikas, mis mööduvad iseenesest mõne päevaga. Harva võib esineda süstitud lihase ületalitluse vähenemisest tulenevaid ajutisi efekte, nagu näiteks ülalau kerge allavaje (kui laubakortsude süstimisel toksiin levib silmalau tõsturlihasele) või ebaühtlane naeratus (kui suuümbruse süstimisel levib aine naeratust tõstvatele lihastele). Õnneks on need kõrvaltoimed ajutised – botuliini toime taandumisel kaob ka kõrvalefekt. Samuti saab kogenud spetsialist nende riske oluliselt vähendada õige süstetehnika ja doseerimisega. Näiteks hoitakse suu ümbruses süstes piisav vahemaa olulistest lihastest ning kaelas ja lõual süstitakse täpselt kindlates punktides, vältimaks soovimatut difusiooni.

Tuleb rõhutada, et botuliini süstid ei jäta püsivaid muutusi lihastesse – lihaste funktsioon taastub täielikult, kui mõju möödub. Samuti ei „kogune“ toksiin organismi korduvate protseduuridega, vaid pigem vastupidi, mõnel inimesel võib väga sagedaste süstide korral kujuneda välja ajutine tolerantsus (vähenenud efekt), mistõttu soovitatakse protseduure mitte liiga sageli teha. Botuliin on meditsiinis kasutusel olnud juba üle 40 aasta ning selle ohutusprofiil on seega väga hea. Uuringud kinnitavad, et korrektse kasutamise korral on botuliin turvaline ja efektiivne nii kortsude vähendamisel kui ka näo alaosa ja kaela korrigeerimisel. Oluline on valida kvalifitseeritud spetsialist, kes tunneb täpselt anatoomiat ja omab kogemust.

Medicina kliinikus teostavad botuliinteraapia protseduure dermato-veneroloog/esteetilise meditsiini arst dr Marge Tampere ja 12. aastase erinevate näosüstide kogemusega esteetilise meditsiini õde Kristine Kõps.

Loe lisaks liighigistamise ravi kohta ka siit.

Loe lisaks botuliinteraapia süstide kohta siit.

KASUTATUD KIRJANDUS

Gart, M.S., Gutowski, K.A. (2016). Overview of Botulinum Toxins for Aesthetic Uses. Clin Plastic Surg, 43(3): 459-471.

Hong, S.O. (2023). Cosmetic Treatment Using Botulinum Toxin in the Oral and Maxillofacial Area: A Narrative Review of Esthetic Techniques. Toxins, 15(2): 82.

Kassir, M., Babaei, M., Hasanzadeh, S., Tavirani M.R., Razzaghi, Z., Robati R.M. (2024). Botulinum toxin applications in the lower face and neck: A comprehensive review. J Cosmet Dermatol, 23(4): 1205-1216.

Small, R. (2014). Botulinum Toxin Injection for Facial Wrinkles. American Family Physician, 90(3): 168-175.