Search

KORTSUD

Noore inimese nahk on volüümne ja elastne. Noorusliku väljanägemise taga peituvad ümarad näojooned, kõrged põsesarnad, konkreetne lõuajoon jne. Naha vananemisega aga need „kurvid“ vähenevad ja muutuvad. Volüüm põskedelt kaob, kortsukesed ja joonekesed hakkavad üha enam silma paistma. Silmaümbruse kurrud muutuvad sügavamaks ning nahk kaotab oma sära ja elastsuse.


Umbes 25. aastaselt hakkab meie kehas vähenema kollageeni ja elastiini produktsioon – kaks peamist proteiini, mis muudavad naha pringiks ja elastseks. Ilma nende kahe proteiinita hakkab nahk välja näitama tüüpilisi vananemise ilminguid (nt lohkus põsed, aukus silmad, tugevad jooned ja kortsud). Hormoonidega seotud vananemine võib mõjutada aga nahka üle keha, sh nägu, dekolteed, kaela, käsi, selga jne. Lisaks kaotab nahk igal aastal al 20. eluaastast 1% kollageeni (erinevate uuringutulemuste põhjal). Taseme langus sõltub samuti eluviisist. Ühtlasi hakkab keha kaotama “vahendeid”, mis hoiavad koed tugevatena ning naha elastsena. Hormoonid, mis naha seisundis olulist rolli mängivad, on 17β- östradiool, progesteroon ja testosteroon. Nende hormoonide taseme muutus (langus) nahas mõjutab nahasiseste sekretsiooninäärmete tööd, põhjustades tuhmi ja hallikat jumet ning säratut ilmet. Kollageeni vähenemise tõttu tekivad sügavamad ja intensiivsemad kortsud. Ka östradiooli taseme langus põhjustab kollageeni ja elastiini kadu.


Ühe muutusena vananevas nahas kerkib esile ka epidermise õhenemine ning rakkude ringluse aeglustumine, lisaks mikrovereringluse aeglustumine. Kaitsebarjääri funktsiooni nõrgenemise tõttu suureneb nahast veesisalduse kadu. Seega on oluline päikese käes viibides kasutada SPF-i (min 30SPF), et mitte sellele kõigele kaasa aidata. SPF-i kasutamine on lausa kriitilise tähtsusega, et vätlida edasist naha kahjustumist. Näiteks ülemineku eas naised, kellel on menopaus, peaksid teadma, et sel ajal melanotsüüdid degenereeruvad ning seetõttu on ka melaniini tootmine vähenenud ning naha loomulik kaitse päikese vastu nõrgenenud. Kui nahas ei ole piisavalt östrogeenipoolset protsesside regulatsiooni, võib päevitades melaniini tootmine mõnes piirkonnas olla ka liigne. Seetõttu ongi nahk päikesele tundlikum, mistõttu kahjustused võivad tekkida kergemini, sh ka pruunid üksikud spotid (pigmendilaigud) kätel, dekolteel, näol jm.


Kortsudel, nagu ka teistel nahaseisunditel on seega multifaktoriaalne etioloogia, mis tuleneb üleüldisest naha niiskussisalduse vähesusest, liigsest päikese käes viibitud ajast, geenidest, näo miimikast, lihaste atroofiast, rasvhapete defitsiidist, hormoonide tasakaalutusest, toitainete puudusest, hormonaalsetest muutustest ja paljudest teistest põhjustest.


Naha vananemise tundemärgid:

*Kulmujoone allavaje ja silmaümbruse naha jooned

*Staatilised kortsud

*Rasvapadjakeste vähenemine

*Lõuajoone muutumine

*Nasolabiaalvoltide ja marionettjoonte süvenemine

*Huulte volüümi kadu ja perioraalsed kortsukesed

*Sära kadumine


Neid põhjustavad:

1. Skeleti remodelleeriumine

2. Subkutaanse rasvkoe ümberjagunemine ja vähenemine

3. Raku ainevahetuse aeglustumine, hormonaalse süsteemi häirumine

4. Vabade radikaalide rohkus

5. Mikrotsirkulatsiooni häired


Kortsude ilmnemisel on vähendamiseks efektiivseim kombineerida erinevaid iluprotseduure sh peelingud ehk happekoorimised, näonaha niidid, naha sügav niisutamine, täitesüstid, botuliintoksiini süstid, laserterravi, IPL.


Tänapäeval on hea tervis ja väljanägemine enam olulisem ning tähtsam, ka järjest lihtsamini saavutatav seisund. Seejuures inimesed, kelle elustiil ei võimalda hea väljanägemise juures eriti pikalt iluprotseduuridest taastuda, ootavad protseduuride teostajatelt üha rohkem ja paremaid tulemusi. Selleks, et saada parem tulemus, peab aga kombineerima erinevaid preparaate ning ka koduseid nahahooldustooteid – spetsialisti ja patsiendi vahel peab tekkima koostöö!