Kellele uhkus, kellele häbi...
Tekst Krista Kiin
Läbi elu kulgemine jätab arme kõigile. Operatsioonid, väiksemad kriimustused ja suuremad vigastused, akne ja nii mõnedki haigused kahjustavad naha sügavamaid kihte ning jätavad paranedes püsiva jälje. Kuigi osad meist kannavad oma arme uhkusega, tahavad teised neist vabaneda. Mis on selleks efektiivsemaid meetodid?
Arme võib liigitada mitmeti, nii tekke iseloomu kui nende väljanägemise ja omaduste järgi. „Näiteks operatsioonist tekkinud arm, trauma (kukkumine, vigastus, põletus vms) tagajärjel tekkinud armid, tuulerõugete tagajärjel tekkinud armid, aknearmid, rasedusjärgsed armid ning kaalukõikumiste järel ilmnenud armid (striiad),“ loetleb Medicina kliiniku esteetilise meditsiini õde Kristine Kõps. „Meditsiinis liigitame arme peamiselt nende iseloomu järgi: keloidarmid, hüpertroofilised või atroofilised armid.“ Armi tekke iseloom on oluline, et osata nende taastekkimist ennetada või selgitada nende esinemist. Ka armi ravi sõltub enamasti tema iseloomust.
Nii füüsilised kui emotsionaalsed jäljed
„Armide väljanägemine jääb kindlasti märgatavam, kui neid üldse ei ravita,“ tõdeb Kristine Kõps. „See, milline on armikandja rahulolu ühe või teise armiga, on teine küsimus. Mõnda ei häiri oma arm üldse ja selle ravimiseks ei nähtagi teinekord vajadust.“ Küllap sõltub enesetundes palju ka ootustest ravitulemusele. „Armid võivad oma esteetiliselt ebameeldiva välimuse tõttu tekitada stressi,“ lisab Kõps. „Samuti võivad need põhjustada valu, pingetunnet ja sügelust.“
Ilma armita paranevad ilmselt haavad, mis kujutavad endast vaid minimaalset kriimustust. „Enamasti jääb vigastuste ja haava paranemise tagajärjel nahka suuremal või väiksemal määral „kaunistama“ siiski armkude, mis ajaga muutub ehk vähem märgatavaks,“ jätkab Kristine Kõps. Võib öelda, et nooremal paranevad haavad paremini kui vanemal inimesel, kuid see on teatud osas suhteline – haava paranemine sõltub siiski sekkumise või trauma ulatusest. Kõps kinnitab, et värskemaid arme ravides saavutab paremad tulemused – mida vanem on arm, seda raskemini allub ta sekkumisele ja seda kauem võtab aega ravitulemuseni jõudmine.
Tunne oma armi
„Et vanadest armidest vabaneda, peab teadma, millist tüüpi armiga on tegemist,“ rõhutab Kõps. „Hüpertroofilised armid on paksukoelised ja n-ö ülekasvanud, tihti punaka või lillaka varjundiga. Need armid arenevad tavaliselt välja kolme kuu jooksul pärast vigastust, eriti siis, kui haav ei ole saanud korralikult paraneda.“ Enamasti on võimalus hüpertroofilise armi tekkeks suurem, kui haava paranemine on võtnud rohkem aega, kui selleks tavaliselt kulub (umbes 14 päeva). Siis võib haava kohale tekkida paksem ning vastupidavam kude. Haava paranemisaja pikenemine on enamjaolt põhjustatud infektsioonist, suitsetamisest, liiga sügavast naha ekstsisioonist (väljalõikamisest) või kärbumisest. Kui hüpertroofiline arm on juba kord tekkinud, võib olenevalt nahatüübist kuluda kaks kuni viis aastat, et see täielikult välja areneks.
„Hüpertroofiline arm on oma olemuselt ka väga kuiv, kui ei saa piisavalt niisutust,“ kirjeldab Kristine Kõps. „Oma vaskulaarsuse ehk veresoontega seotuse tõttu muutuvad hüpertroofilised armid rohkem nähtavaks külmetades. Kirurgiline sekkumine nt keisrilõige, soodustab taolise armkoe teket. On juhtumeid, mille korral hüpertroofiline arm muutub umbes kahe aasta jooksul oma olemuselt täielikult küpseks.“
Värske keloidarm on Kõpsi sõnul samuti punaka või lillaka alatooniga, võib olla väga polüpoidne ning muutuda aja jooksul järk-järgult kahvatumaks ning pehmekoelisemaks. „Arm võib sügeleda ning olla valulik, ning võib tekitada ka valu järsul liigutamisel, kui on liiga pingul ja paikneb (liikuva) liigese läheduses,“ selgitab esteetilise meditsiini õde. „Keloidarm võib tekkida kõigil, kuid seda esineb rohkem neil, kellel on eelsoodumus.“
„Atroofiliste armide korral on paranev kude nahapinnast (normaalsest nahakoest) allpool, luues sellega justkui „väikese kaevatud augu” ilme,“ jätkab Kõps. „Väljanägemiselt on atroofiline arm pehme ja valge ning on tihti tekkinud akne, tuulerõugete või putukahammustuse tagajärjel.“
Normaalne peenejooneline arm seevastu on punane on tavaliselt kõrgema tasapinnaga armijoon, mis on tekkinud pärast väikest haava või sisselõiget (näiteks noaga sisselõikamine). „Selline arm muutub aja jooksul tuhmimaks ja kenamaks, võttes paranemiseks aega umbes kaks aastat, kuid täielikult ei kao kunagi,“ nendib Kõps.
Tervenemine algab kreemitamisest ja toitumisest
Nagu juba öeldud, ei ole armkoel võimet iseeneslikult täielikult paraneda, kuid enamikku arme saab järk-järgult pehmendada ning aja jooksul ümbritseva nahaga taas ühtlasemaks muuta. „Armide ravis on olulisel kohal õigeaegne reageerimine ja järjepidevus,“ rõhutab Kristine Kõps. „Oluline on järgida spetsialisti nõuandeid, mis sõltuvad armi seisundist.“ Kodustest ravimeetoditest toob Kõps välja silikoongeelid ja armiplaastrid, millele alluvad paremini hüpertroofilised armid. „Kui arm on endiselt küpsemisprotsessis, võib silikoongeeli määrida aktiivselt kuni neli aastat alates vigastuse tekkimisest. Silikoongeel pehmendab armi, suurendades niiskussisaldust sarvkihis.“ Number üks kodune hooldus on tema sõnul aknearmide korral aga kindlasti päikesekaitse päikesele avatud piirkondadel ning õigesti valitud ülejäänud ilurutiinid.
„Tervislik toitumine on peamiselt oluline haavade paranemise etapis, kuid juba välja kujunenud armkudet tervislik toitumine paraku paremaks ei tee,“ nendib Kristine Kõps. „Arm on omaette välja kujunenud seisund, mis vajab nn kontrollitult agressiivsemat sekkumist. Samamoodi on striiade tekke ennetamine kaheldava väärtusega, kuna nende ilmnemisel mängib siiski peamist rolli geneetiline eelsoodumus.“ See aga ei tähenda, et näiteks raseduse ajal ei oleks soovitav nahka kreemitades tugevamalt niisutada.
Tänuväärne lasertehnoloogia
Kristine Kõps kinnitab, et laserravi on tänapäeval parim moodus armide vähendamisel. „Peamiselt kasutatakse armide ravis CO2-ablatiivset laserit kombineerituna mitteablatiivse fraktsionaalse laseriga,“ selgitab ta. „Laserite kasutamise eesmärk armiravis on ühtlustada armkoe värvust ehk muuta see sarnasemaks naha enda värvusega ning lamendada ja pehmendada armi pinda.“
Näiteks keloidarmide vähendamiseks tehakse laserprotseduure ka kombineeritult injektsioonide ja kirurgilise sekkumisega, et minimeerida eelnevast kirurgilisest sekkumisest jäänud armi. „Üldiselt aga sekkutakse armiravis kirurgiliselt vaid sel juhul, kui spetsialistid peavad seda tõesti efektiivseks,“ lisab Kõps.
Praktikas on esinenud ka juhtumeid, kus on raske kindlaks teha, kas tegemist on keloidarmi või hüpertroofilise armiga. „Nende ravi laseriga on pigem ettevaatlikum ja järk-järguline, et mitte veelgi aidata kaasa liigsele kollageeni tootmisele, mis armkoe mahulisemaks muudaks,“ märgib Kõps.
Mida kiiremini sekkuda, seda parem
Kui hiljuti on olnud kirurgiline operatsioon, mille järel on tekkinud armkude, ei soovitata tänasel päeval laserraviga enam aasta või kaks oodata, kuni arm on küpsenud ja välja arenenud. „Operatsiooniarmidega soovitame alustada asap (as soon as possible – niipea kui võimalik) ehk kuu kuni kaks pärast operatsiooni, et saavutada parim tulemus, ja seda kiiremini,“ sõnab Kõps. „Mida varem alustada, seda suurema tõenäosusega saavutame nahal antud piirkonnas taas kvaliteedi, mis oli enne armi tekkimist ehk enne traumat, kirurgilist sekkumist vms,“ toob Kõps välja. „Mida roosam on armi piirkond, seda paremini see ravile allub. Siiski peab arvestama, et armiravi nõuab kordusprotseduure ja meetodite kombineerimist. Enamasti alla kolme protseduuri tulemusi lubada ei saa ka sedavõrd efektiivse vahendiga nagu seda on laser.“
Erinevad laseritega protseduurid kiirendavad paranemisprotsessi, pakkudes samas ka rohkem mugavustunnet armi küpsemise perioodil. „Esimesel 12–18 kuul, mil arm on veel küpsemisfaasis, on võimalik muuta armi väljanägemist protseduuride koostoimel oluliselt paremaks. „Küpseks saamise periood on individuaalne ja võib erineda mitmete faktorite koosmõjul: haava suurus, sügavus, piirkond, vanus, pärilikkus, nahatüüp (sh pigmentatsioon) ning vastuvõtlikkus erinevatele protseduuridele,“ loetleb Kõps.
Sobiv aeg alustada
Ka aknearmide parim leevendus praegusajal on peamiselt laserravi. „Tehnoloogia on niivõrd edasi arenenud, et laserravi on võimalik teha juba ka aktiivses faasis ehk põletikulisele aknele, ennetades nii tekkivaid koldeid kui olemasoleva akne edasiarenemist,“ toonitab Kristine Kõps.
Armiravis on oma koht samuti IPL (intense pulsed light ehk intensiivne pulseeriv valgus) valgusravil. „IPL vähendab tõhusalt erüteemi ehk akne tagajärjel tekkinud PIE-seisundit (post inflammatory erythema ehk põletikujärgne punetus) ja PIH-seisundit (post inflammatory hyperpigmentation ehk põletikujärgne pigment),“ kirjeldab Kristine Kõps. „Lisaks on IPL mõeldud aknet tekitava sihtmärgi vähendamisele nahas kuivõrd IPL kombineerituna laserraviga annab tõeliselt häid tulemusi – üks täiendab teist.“
Kuna päikesele avatud kehapiirkondades suveperioodil armiravi laseriga ei tehta, sest päikesekahjustus oht ses piirkonnas on suur, on laserravi ja IPL-valgusravi saabuval sügisel peamiseid protseduure, mida kliinikutes armiravi osas teostatakse. „Neil mõlemil on oma lisaboonus: noorendada naha seisundit ja vähendada fotokahjustusi, mis meil kõigil nahale eluaja jooksul tekivad,“ nendib Kõps. „Nn anti-aging meditsiin on terviseedenduses lausa hädavajalik osa, kuna terve näonaha seisund vähendab oluliselt enesetunde ja sotsialiseerumisega seotud probleeme.“
Tule laserravi konsultatsioonile!
Selleks saab mugavalt broneerida aega meie ONLINE süsteemis.