RÄÄGIME VENITUSARMIDEST..

Armide ja nahavigadega seotud murede sagenedes ei saa me alahinnata striiade ehk venitusarmide tähtsust. Striae distensae (SD) ehk venitusarmid on sagedased dermise kahjustused, mis tekivad naha venimise tagajärjel. Striae distensae peegeldab sidekoe „rebendeid“, mis viivad dermise atroofia tekkeni. Täpne etioloogia on jätkuvalt vaieldav. Naha liigse venimise põhjused on aga enamasti rasedus, kiire kaalumuutus, puberteedi või kortikosteroidide kasutamine. 

Venitusarmid (meditsiiniliselt striae) tekivad siis, kui naha elastsus ületab oma piiri ja kollageen ning elastiini kiud nõrgenevad, katkevad. Alguses on venitusarmid punakad või lillakad, sest naha all olevad veresooned on nähtavad. Aja jooksul kipuvad need muutuma valkjaks ja muutuvad siledamaks.

Striiad on ka väga sage seisund kõigis vanuserühmades. Need tekivad sageli puberteedieas (esinemissagedus 25–35%) või raseduse ajal (ligikaudu 75-90%). Striiad esinevad sagedamini ka naistel kui meestel. Ligikaudu 70% noorukiealistest tüdrukutest ja 40% noorukiealistest poistest (paljud neist tegelevad spordiga) on venitusarme. Striiad esinevad kõikidest rassidest inimestel. Tavaliselt on tegemist peamiselt kosmeetilistmuret ja psühholoogilist distressi tekitava seisundiga, suurendades vajadust tõhusate ravimeetodite järele. Ulatusliku esinemise korral võivad need aga trauma või liigse venituse korral rebeneda ja haavanduda.

SD-l ERISTATAKSE KAHTE VORMI

Striae rubrae – äge staadium (noorukite seas sagedane mure). Ägedas staadiumis (striae rubrae) on kahjustused erütematoossed, punakad ja nn venitatud, mõnikord kergelt kõrgemad ning paiknevad risti naha pingesuunaga. Need võivad olla sümptomaatilised (nt sügelus). Striae rubrae on suurema vaskularisatsiooniga, mis põhjustab punetuse.

Striae alba – krooniline staadium. Kroonilises staadiumis (striae alba) on kahjustused kahvatud, atroofilised, kortsulised ja hüpopigmenteeritud. Striae alba on vähem vaskulariseeritud ning väga kahvatu, sarnanedes küpsele armkoele.

Kõige sagedamini haaratud piirkonnad: kõht, rinnad, tuharad, reied.

SD ravis on eesmärgiks sümptomite vähendamine ja kosmeetilise välimuse parandamine

Tänaseni puudub üksmeel või kindel raviprotokoll raviks. Kasutatavate ravimeetodite hulka kuuluvad paiksed retinoidid, keemilised koorimised, mikrodermabrasioon, raadiosagedusravi, fototermolüüs, intensiivne pulseeriv valgus (IPL) ja laserid. Fraktsionaalne CO₂-laserravi on osutunud paljutõotavaks meetodiks kollageeni remodelleerumise stimuleerimisel ja naha tekstuuri parandamisel suhteliselt lühikese taastumisajaga.

Laser tekitab dermises kontrollitud mikrotermilisi tsoone, stimuleerides kollageeni remodelleerumist ja elastiini sünteesi, mis viib naha regeneratsiooni ja tekstuuri paranemiseni. Võrreldes traditsiooniliste ablatiivsete laseritega pakub fraktsionaalne CO₂-laser tasakaalu efektiivsuse ja ohutuse vahel, vähendades taastumisaega ning saavutades samas märkimisväärse kliinilise paranemise.

MÕNED KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Venitusarmid võivad olla väga tüütud ja paljud inimesed tunnevad end nende pärast ebakindlalt – eriti kui nad ilmuvad kõhule, reitele, puusadele või rindadele kiire kasvu, raseduse või kehakaalu kõikumise tõttu. Kui oled uurinud ravivõimalusi, oled ilmselt kohanud CO₂ laserit – siin on selgitus, mida realistlikult oodata, mis see on ja kuidas see toimib.

KUIDAS CO₂ LASER VENITUSARMIDEGA TÖÖTAB? KAS CO₂ lLASERIGA SAAB VENITUSARME RAVIDA?

Fraktsionaalne CO₂ laser kiirgab kontrollitud laserenergiat naha väga väikestesse piirkondadesse, tekitades mikro-vigastusi, mis stimuleerivad naha loomulikku paranemist. See energia:

1. korrastab kollageeni struktuuri

2. toetab uute kollageeni ja elastiini kiudude teket

3. parandab naha tekstuuri ja tugevust ajas

   
   

Venitusarmide paranemiserotsess ei ole kiire ning sagedasti ei tasu oodata tulemusi ühe seansi järel – tulemused tekivad järk-järgult ja mitme seansi jooksul.

MILLISEID TULEMUSI OODATA?

Pärast mõningaid raviseansse on enamikel inimestel nähtav: 

1. venitusarmide pind siledam; 

2. armide sügavus vähenenud; 

3. tekstuur ühtlasem.

Punakad/lillakad värvitoonid kipuvad hajuma rohkem kui vanemad valged armid. Vanemad valged venitusarmid ei kao täielikult, kuid muutuvad sageli vähem märgatavaks ja paremini ühtlustuvad ümbritseva nahaga. Enamik patsiente näeb pärast laserravi märkimisväärset kliinilist paranemist, venitusarmide pindala vähenemist ja rohkem pingul nahka piirkonnas. 

KUI PALJU SEANSSE TAVALISELT TEOSTATAKSE?

Tavapärane seansside arv on 3–7, sõltuvalt armide sügavusest ja suurusest. Need toimuvad tavaliselt iga 6–8 nädala järel, et nahk saaks korralikult taastuda ja kollageeni uuesti moodustada. Mõnel inimesel, eriti kui armid on üsna pinnapealsed või uued, võib tulemusi näha juba 2–3 seansiga. Sügavamate või vanemate armide puhul võib mõnikord vaja minna 4–6 seanssi. CO₂ laser ei tee venitusarme täiesti kadunuks, st see ei eemalda neid täielikult, kuid suurem osa patsientidest kogeb märgatavat paranemist nii tekstuuri kui ka värvi osas.

Hea ettevalmistus ja järjepidev järelravi aitavad suurendada tulemuste efektiivsust – paranemisprotsess jätkub mitu nädalat kuni kuud pärast. Rohkemate seansside järel kipuvad venitusarmid muutuma vähem nähtavaks ja siledamaks. 

LASERRAVI KOHTA SAAD LÄHEMALT LUGEDA KA SIIT