PÄIKESEKAITSE - IGAL PÄEVAL JA IGAL JUHUL

Esteetilise medistiini õde Kreete Lumpre selgitused päikesekaitse vajaduse osas

KUIDAS MÕJUTAB UV-KIIRGUS NAHKA LÜHEMAS JA PIKEMAS VAATES?

Lühiajaliselt põhjustab UV-kiirgus nahal punetust ja päikesepõletust, mis on naha põletikuline reaktsioon UV-kahjustusele ning märk sellest, et nahk on juba saanud kahjustada. Pikaajaliselt on UV-kiirguse mõju palju olulisem, sest see lagundab nahas kollageeni, kiirendab naha vananemist ja soodustab pigmendimuutuste teket. Samal ajal kahjustab UV-kiirgus ka naharakkude DNA-d, mis suurendab nahavähi, sealhulgas melanoomi riski. Oluline on mõista, et kahjustus ei teki ainult siis, kui nahk “ära põleb”, vaid ka igapäevaselt ilma nähtavate sümptomiteta.

KUI SUUR ON RISK SAADA UV-KIIRGUSEST MÕJUTATUD IGAPÄEVASES LINNAS VÕRRELDES RANNAPÄEVAGA?

Rannas on UV-koormus muidugi suurem, sest seal on otsene päike. Lisaks peegeldus veelt ja liivalt ning tavaliselt ka pikem viibimine õues. Samas ei ole igapäevane linnakeskkond sugugi ohutu. UV-kiirgus jõuab nahani ka pilvise ilmaga ja selle mõju koguneb ajas. Just see igapäevane, märkamatult kogunev doos on üks peamisi naha enneaegse vananemise põhjuseid. Lihtsustatult võib öelda, et rannapäev annab tugeva ühekordse doosi, linnas saad aga väiksemaid koguseid, kuid pidevalt.

KUI SUUR SPF ON IGAPÄEVASEKS KASUTAMISEKS PIISAV?

Igapäevaseks kasutamiseks on mõistlik valida vähemalt SPF 30, kuid praktikas soovitan pigem SPF 50. Põhjus on selles, et enamik inimesi ei kasuta toodet piisavas koguses ja tegelik kaitse jääb seetõttu madalamaks. Kõrgem SPF aitab seda veidi kompenseerida ning annab kindlama kaitse ka siis, kui kreemi ei kanta ideaalselt. Oluline on veel see, et toode oleks laia spektriga ehk kaitseks nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest.

MILLE POOLEST PEAKS RANNAPÄEVAKS VALITUD PÄIKESEKREEM ERINEMA IGAPÄEVASEST TOOTEST?

Rannapäevaks tasub valida tugevama ja vastupidavama kaitsega päikesekreem. Eelistada võiks SPF 50 toodet, mis on veekindel ja hea püsivusega, et see kaitseks nahka tõhusalt ka higistamise ja ujumise ajal. Igapäevaseks kasutamiseks sobib paremini kergem ja kosmeetiliselt meeldivam toode, mida on lihtne igal hommikul kasutada ja vajadusel päeva jooksul uuendada. Rannas on peamine eesmärk maksimaalne ja püsiv kaitse, linnas aga see, et toodet oleks mugav järjepidevalt kasutada.

KUIDAS VALIDA SOBIVAT PÄIKESEKAITSET ERI NAHATÜÜPIDELE?

Päikesekaitse valikul tasub lähtuda eelkõige oma nahatüübist. Rasusele ja aknele kalduvale nahale sobivad paremini kerged, õlivabad ja mittekomedogeensed geelid või fluidid, mis ei ummista poore ega jäta nahka raskeks. Kuiv nahk vajab seevastu niisutavamat kreemi, mis aitab toetada naha kaitsebarjääri. Tundliku naha puhul tasub eelistada võimalikult lihtsa koostisega tooteid ning sageli sobivad hästi ka mineraalsed ehk füüsikalised filtrid. Kõige olulisem on leida sobiv toode igapäevaseks kasutamiseks, sest parim päikesekreem on see, mida sa päriselt regulaarselt kasutad.

KUI TIHTI TULEKS PÄIKESEKAITSET UUENDADA?

Üldine soovitus on uuendada päikesekaitset iga kahe tunni järel, kuid see sõltub ka olukorrast. Kui higistad, ujud või pühid nahka (näiteks rätikuga), tuleks kaitset uuendada sagedamini. Igapäevaelus, kui viibid peamiselt siseruumides, ei ole vaja seda nii sageli teha, kuid pikemaajalisel õues viibimisel on regulaarne uuendamine oluline.

KUI PALJU PÄIKESEKREEMI PEAKS TEGELIKULT KASUTAMA?

Näole soovitatakse kasutada nn kahe sõrme reeglit, mille järgi kantakse üks triip kreemi nimetissõrmele ja teine keskmisele sõrmele. Kogu keha jaoks kulub keskmiselt umbes 30–40 ml, mis on umbes peotäis või 3-4 supilusikatäit. Kui kasutada liiga väikest kogust, siis langeb kaitse märkimisväärselt, sest SPF on määratud palju suurema koguse peal, kui enamasti kasutatakse. Liiga suure koguse kasutamine ei ole ohtlik, kuid tavaliselt lihtsalt ebamugav ja ebapraktiline.

KAS MITME SPF-TOOTE KIHISTAMINE ANNAB PAREMA KAITSE?

Mitme SPF-toote kihistamine ei anna otseselt suuremat kaitset, sest SPF-id ei liitu omavahel matemaatiliselt. Näiteks SPF 30 ja SPF 50 koos kasutamisel ei teki SPF 80 kaitset. Tegelik kaitse sõltub eelkõige sellest, kui ühtlaselt ja piisavas koguses toodet nahale kantakse, kuna SPF on määratud kindla koguse juures, mida sageli inimesed igapäevaselt ei kasuta. Seega võib kihistamine olla kasulik juhul, kui see aitab saavutada piisava koguse või tagab ühtlasema katvuse, kuid see ei ole viis SPF-faktori tõstmiseks. Pigem ei ole soovitatav erinevaid päikesekaitsetooteid omavahel segada, kuna see võib mõjutada nende toimimist ja vähendada kaitse ühtlust. Küll aga võib neid kasutada kihiti nii, et esmalt kantakse nahale päikesekreem ning vajadusel lisatakse päeva jooksul peale SPF-sisaldusega puuder või sprei.

KUI LEVINUD ON PÄIKESEKREEMI ALLERGIA JA KUIDAS SEDA ÄRA TUNDA?

Tõeline allergia päikesekreemile on pigem haruldane, kuid erinevad ärritusreaktsioonid on sagedasemad. Need võivad avalduda naha punetuse, sügeluse, kipituse või lööbena ning tekivad tavaliselt piirkonnas, kuhu toodet on kantud. Sageli ei ole probleem mitte päikesekreemis endas, vaid mõnes konkreetses koostisosas. Kui nahk reageerib, tasub proovida teise koostisega toodet ning eelistada võimalikult lihtsat ja hästi talutavat päikesekaitset.

KES JA MILLAL VÕIKS EELISTADA MINERAALSET PÄIKESEKAITSET?

Mineraalsed filtrid, nagu tsinkoksiid ja titaandioksiid, sobivad eriti hästi tundlikule nahale, rosaatsea või allergiataustaga inimestele ning laste nahale. Need toimivad peamiselt naha pinnal ja ülemistes kihtides ning on seetõttu sageli paremini talutavad. Samas võivad mineraalsed päikesekreemid jätta nahale kerge valkja tooni, mis ei pruugi kõigile kosmeetiliselt meeldida. 

VIIMASEL AJAL RÄÄGITAKSE SINISE VALGUSE KAITSEST - KUI VAJALIK SEE TEGELIKULT ON?

Sinisel valgusel on nahale teatav mõju, kuid igapäevane kokkupuude ekraanidega ei ole võrreldav UV-kiirgusega, mis on peamine nahakahjustuste põhjustaja. Suurem roll võib sinisel valgusel olla pigmentatsioonihäirete korral (nt melasma), eriti tumedama nahatooniga inimestel. Tavakasutaja jaoks ei ole see aga esmane prioriteet. Palju olulisem on korralik UV-kaitse.

MILLISED KEHAPIIRKONNAD JÄÄVAD INIMESTEL KÕIGE SAGEDAMINI KAITSETA?

Kõige sagedamini unustatakse päikesekaitset kandes sellised piirkonnad nagu kõrvad, kael ja kukal, käeseljad, jalalabad ning silmaümbrus ja huuled. Just need on aga alad, mis saavad palju päikest ja kuhu tekivad sageli ka esimesed päikesekahjustuse märgid. 

MIKS ON OLULINE KAITSTA KA HUULI JA SILMAÜMBRUST?

Huulte ja silmaümbruse nahk on õhem ja tundlikum ning seetõttu UV-kiirguse suhtes haavatavam. Päikesekiirgus võib põhjustada huultel kuivust ja lõhenemist ning pikaajaliselt ka muutusi limaskestas. Silmaümbruses avaldub UV-kahjustus sageli kiirenenud vananemise ja pigmendimuutustena. Seetõttu tasub kasutada spetsiaalseid SPF-iga huulepalsameid ning pöörata tähelepanu ka silmaümbruse kaitsmisele.

MILLINE VÕIKS OLLA "IDEAALNE" PÄIKESEKAITSERUTIIN TAVALISEKS SUVEPÄEVAKS LINNAS?

Tavalisel suvepäeval linnas piisab üsna lihtsast rutiinist. Hommikul tasub kanda näole SPF 30–50 päikesekaitset ning soovituslikult ka kaelale ja kätele. Päeva jooksul tuleks kaitset uuendada, eriti kui viibid pikemalt õues. Lisaks aitavad nahka paremini kaitsta ka müts ja päikeseprillid. Päikesekaitse ei pea olema keeruline – järjepidevus on olulisem kui täiuslikkus.

AGA RANNAPÄEVAKS VÕI REISIL OLLES?

Rannas või reisil olles tasub valida SPF 50 laia spektriga päikesekaitse ning kanda seda piisavas koguses kogu kehale. Päikesekaitset tuleks uuendada iga kahe tunni järel ning kindlasti ka pärast ujumist. Lisaks on oluline kombineerida erinevaid kaitseviise. Eelistada võiks varju ning kanda sobivaid riideid ja mütsi. Ainult päikesekreemist ei piisa, sest parima kaitse annab mitme erineva kaitseviisi koos kasutamine.

Artikkel ilmus ajakiri "Naerata" suvenumbris koos toodete soovitustega lk 42-44 - Ilmunud on suvesoe Naerata!