Search

PÄIKESE KAHJULIK MÕJU JA SELLE ENNETAMINE

Updated: Jun 20, 2019

Avaldame täispika teksti ajakirjas "Apteeker" 2018. aasta maikuus ilmunud artiklist.


Tekst:

Kristine Kõps

esteetilise meditsiini õde



Visuaalseid naha vananemise märke võib liigitada peamiselt nelja kategooriasse: kortsud / tekstuuri muutus, sidekudede elastsuse vähenemine (ptoos), vaskulaarsed kõrvalekalded (veresoonte lõtvumine) ja pigmentatsioonihäired. Eluaja jooksul muutub naha väljanägemine mitte ainult kronoloogilise vananemise ja sisemiste protsesside tõttu, vaid ka väljastpoolt tulenevate faktorite tõttu nagu näiteks gravitatsioon, UV-kiired (UVK), õhusaaste ning elustiil ja harjumused – toitumisharjumused, tubakasuits, haigused, stress. Artikkel keskendub UVK kahjulikule mõjule ja selle visuaalsetele ning silmaga nähtamatutele ilmingutele, tüsistustele ning mõju ennetamisele ehk naha kaitsmisele.


Liigne päikese käes viibimine ja päikesekaitsekreemide vähene kasutamine seostub meile automaatselt riskiga saada nahka kahjustav päikesepõletus, võimalusega haigestuda melanoomi või basaalrakulisse nahavähki. Päikesepõletus nahal on tugev põletikuline protsess, mille keskne tunnus on dermaalne vasodilatatsioon (veresoonte laienemine) ja leukotsüütide infiltratsioon. Tõsine päikesepõletus nahal näeb visuaalselt välja erüteemina, punetusena. UVK on seejuures kõige olulisem melanoomi riskifaktor. Kindlasti on naha päikese eest kaitsmine seotud otseselt ka fotokahjustustega, naha vananemisilmingute või pigmentatsioonihäiretega. Et neid probleeme ennetada, on meie parim sõber päikesekaitsekreem, mida on tihti väga keeruline valida.

Kaitsekreemi valimise soovitused

Päikesevalgus koosneb mitmest eri tüüpi kiirgusest, milleks on nähtav valgus, infrapuna- ja ultraviolettkiirgus (UVA, UVB ja UVC – viimane ei jõua maapinnani, kuna hajub ära atmosfääris). Seega on oluline jälgida, et kreem oleks laia toimespektriga ning pakuks kaitset nii UVB- kui ka UVA-kiirte eest ja samas oleks minimaalselt 15 SPF kaitsefaktoriga, kuigi on tõestatud, et 30 SPF omadused kaitsta UVA-kiirte eest on siiski oluliselt paremad. Päikesekreemi kasutades tuleks tõsiselt suhtuda ka kreemi tsäilivusaega, kuna soovituslikust kasutusajast üle minnes väheneb kaitsevõime. Seega on valikut tehes tähtis pöörata tähelepanu kreemi omadustele nahka efektiivselt ning mitmekülgselt kaitsta, kuna igal aastal tuleb turule palju uuendatud ja täiendatud päikesekaitsekreeme. Samas võiks kreem kasutajale ka muude omaduste poolest sobida (sh sobivus nahatüübiga), sest võimalusi selleks on. Aknele kalduva nahaga patsiendid võiksid eelistada kergema konsistentsiga päikesekaitsekreeme, samas kui kuivema nahatüübiga inimesed võiksid valida midagi õli baasil või toitvamate päikesekaitsekreemide seast. On olemas samuti häid vananemisvastase toimega päikesekaitsekreeme, mis sisaldavad hüaluroonhapet, ning ka uuenduslikke tavapärasest kõrgema päikesekaitsefaktoriga päevakreeme (50+ SPF). Sobiva toote peab igaüks endale individuaalselt ja apteekri või spetsialisti soovitusel välja valima.

Kasutussoovitused

Kui sobiv toode on leitud, siis tuleks see kindlasti umbes 30 minutit enne päikese kätte minekut nahale kanda, et toime jõuaks avalduda juba päikese kätte jõudes, ning seejärel võiks toimingut korrata iga 2–3 tunni möödudes. Ujumise või muu treeningu korral tuleks kaitsekreemi aplikeerimist korrata sagedamini – ükski päikesekaitsekreem ei ole sedavõrd veekindel, et vees ujudes või higistades nahalt maha ei valguks!

Päikesekaitsekreemide kasutamine võimaldab küll kauem viibida päikese käes ilma päikesepõletust saamata, kuid päikesest tekkivaid kahjustusi kreemi kasutamine siiski 100% ära ei hoia – päikesekaitsekreemi kasutamise kõrvale vajab nahk korralikku kodust või ka kliinikus tehtavat nahahooldust, mis taastaks naha pärast päikese käes viibimist ning hoiaks nahka terve ja ilusana enne/pärast päikese kätte minemist. Seejuures on oluline teada, et päikesekaitsekreemi tuleks nahale kanda õiges koguses – õige ja kaitsev kogus ühe pealemäärimise korra kohta on standardselt 2 supilusikatäit (2 mg/cm2), mida enamik inimesi tõenäoliselt ei tee ja ei tea. Väiksemat kogust määrides saavutatakse aga nahale väiksema faktoriga kaitse.

Sageli ei anna päikesekaitsekreem täielikku UVK-kaitset ka muude põhjuste tõttu, kuna toodet pestakse, higistatakse ja hõõrutakse maha ning UV-kiired jõuavad ikkagi tekitada nahakahjustusi. Kõigest hoolimata ei tohi aga unustada päikese võimet anda inimesele eluks vajalikku D-vitamiini, kuid võiks teada sedagi, et päevane D-vitamiini varu saab täidetud juba 15-minutilise päikesevalguse käes viibimisega. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka asjaolu, et päikesel on osa õnnehormoon serotoniin tootmises. Just selle hormooni tootmine organismis tagab inimesele päikesevannide poolt tekitatava heaolutunde, mida ilmselt aetaksegi ekslikult segamini D-vitamiini taseme tõusuga organismis.


Päike ja lapsed

Päikese käes viibides tuleks varakult jälgida ka oma laste nahka ning õpetada neile tervislikku päevitamiskäitumist, sest varajases eas saadud päikesekahjustused muudavad raku DNA-d ning see võib vanemaks saades anda tunda erinevate nahaprobleemide näol: akne, pigmentatsioon, kuperoosa (punetav nahk). Varajases eas saadud päikesepõletus on äärmiselt olulise tähtsusega, kuna see võib tulevikus olla ka melanoomi tekkepõhjuseks. Seetõttu peaksid vanemad juba varakult mõtlema, kuidas õpetada lapsi oma naha eest õigesti hoolt kandma, ning kõnelema peaks just teadlikust ja tervislikust käitumisest oma naha suhtes. Kahjuks teatakse endiselt veel liiga vähe, mida päikesepõletus nahatga tegelikult teeb, ning seetõttu ei pöörata suurt tähelepanu õrna ja noore naha kaitsmisele.


Päikesest tekkivad nahakahjustused

Pigmentatsioonihäire on üks esteetiliselt ebameeldivamaid nahaprobleeme. See ei ole alati reegel, kuid väga sagedasti tuleneb pigmentatsioonihäire just liigsest päikesearmastusest. UVB-kiirte mõju tõttu hakkavad naha sügavamas kihis olevad rakud ehk melanotsüüdid tootma melaniini, mis kaitseb nahka, kui liigub naha pinnale, epidermisesse. Naha pinnal aga muundavad UVA-kiired selle omakorda veel tumedamaks ning tulemuseks on pigmentatsioonihäire.

Lisaks tekivad nahal ka muud probleemid, milleks on näiteks naha paksenemine, sest rakkude jagunemine kiireneb, mistõttu liiguvad nad kiiremini naha pinnale. Rakkude liigne sarvestumine aga hakkab ühel hetkel tekitama fotovananemist (sh varakult esinevad kortsud, veresoonte lõtvumine) või põletikku (näiteks akne). Kõik need protsessid toimuvad pikema aja jooksul ning sageli ilmnevad alles aastate möödudes, pärast suvist päikeselist perioodi või intensiivset päikesereisi. Seejärel arvataksegi, et päike oli nahale hea ja kui päikest enam ei ole, on naha seisund muutunud justkui väga halvaks. Oma igapäevases praktikas kuuleme seda sageli. Mida suuremad on kahjustused, seda kauem läheb hiljem aega, et alumised kahjustunud rakud nahapinnale jõuaksid ning eemalduksid. Sageli on see väga pikk protsess, sest nahal on ka oma mälu, mistõttu pigmentatsiooni- ja akneprobleemide korral peab olema äärmiselt kannatlik, kuni nahk suudab alumistest kihtidest ülespoole uueneda. Väga tihti tekib tervenenud nahale kohe uuesti pigmentatsioonihäire, kui olla hooletu ning lasta kaitsmata nahal päikesega liiga ruttu kokku puutuda.


Sünnimärkide kaitsmine

Sünnimärkide kaitsmise eesmärgil päikesekaitsekreemide kasutamine on sama oluline kui muude eelnevalt loetletud põhjuste tõttu. Just pigmendi liigsel tekkel on otsene seos melanoomi haigestumisega. Ka solaariumikülastajate seas esineb melanoomidiagnoosiga inimesi tunduvalt rohkem, sest solaariumilambid sisaldavad peamiselt UVA-kiiri, mis tekitavad nahapõletust ning on otseselt nahavähi põhjustajaks. Kuna solaariumilambid sisaldavad ka teatud määral UVB-kiirgust, siis on nende efekt analoogne päikeselt saadud efektiga.


Kokkuvõtteks

On öeldud, et päikesekaitsekreemide tootmine on kosmeetikatööstusele üks suuremaid pähkleid, kuna kreemid peavad olema laia spektriga (nii UVA kui ka UVB, infrapunavalguse ja nähtava valguse kaitse) ja kõrge faktoriga ning samas olema nahale meeldiva tekstuuriga, hea lõhnaga, anti-komedogeensed, vähe ärritavad, kauapüsivad, niisutavad jne.


Apteekides on saadavad nii füüsikalise kui ka keemilise blokaatoriga päikesekaitsekreemid, millest nahasõbralikumad on tegelikult just esimesed, kuna sisaldavad koostisaineid nagu tsinkoksiid ja titaandioksiid, mis jäävad naha pinnale ning omaduste poolest peegeldavad UV-kiirgust. Ebameeldivaks teeb need tooted aga asjaolu, et nad jätavad nahale valge kihi, mis ei ole kasutaja jaoks esteetiline. Uuemates toodetes aga on suudetud tsinkoksiid viia tasemeni, kus see ei jää nahale valge kihina ning seetõttu on aine nahale meeldivam. Arvatakse, et füüsikalise blokaatoriga kaitsekreem on keemilise blokaatoriga kreemist nahka vähem ärritavam ning püsivam. Seda, milline päikesekaitsekreem individuaalselt sobib, peab igaüks endale ise välja selgitama. Alati tasuks kuulata spetsialisti soovitusi, mille põhjal oma valik teha.


Väljavõte 1

Kahjuks teatakse endiselt veel liiga vähe, mida päikesepõletus nahaga teeb, ning seetõttu ei pöörata tähelepanu õrna ja noore naha kaitsmisele.

Väljavõte 2

Arvatakse, et füüsikalise blokaatoriga kaitsekreem on keemilise blokaatoriga kreemist nahka vähem ärritavam ning püsivam.

Väljavõte 3

Arvatakse, et päike mõjub nahale väga hästi, kuna päevitunud nahk näeb välja justkui terve. Tegelikult on kõik vastupidi - enamjaolt päike süvendab esteetilisi nahaprobleeme.

© 2020 by Medicina Clinic.