Siin näete täispikka versiooni infost, mida jagasime Tradehouse 2021 kevadnumbrisse.
1. Millised on meie juurde jõudvad kõige sagedasemad/tüüpilisemad ekseemid ja sellega kaasnevad vaevused (naha sügelus, punetus, kuivus)?
Kõige rohkem näeme atoopilist ekseemi, muidugi kohtame ka seborroilist- ja kontaktekseemi. Ekseemid ja dermatiidid väljenduvad üldiselt sügeluse, kuivuse, punetusena, ketendusena ja näiteks kontaktekseemi puhul kätel lausa nahalõhedena ja pakseneva nahana. Ekseem on üldiselt krooniline nahaseisund, mis möödub ägedate ja alaägedat etappidena. Ägedal etapil võib lööbe sügelus lausa hulluks ajada, kuid kratsimine teeb seisundi/sügeluse veelgi hullemaks, tekitades nõiaringi efekti. Tänapäeval just elustiili muutustele mõeldes on tõesti järjest tavapärasem atoopiline ekseem, mida põhjustavad nt toiduallergeenid, keskkond, kemikaalid, materjalid jne. Tihti on näha ka käte kontaktekseemi, mida põhjustab näiteks kokkupuude karmide kemikaalidega nt tööalaselt või siis ebasobivate materjalidega
2. Millistel kehaosadel esineb ekseemi kõige sagedamini?
Tavaliselt tekib ekseem enamasti igalepoole, kus on õrn nahk. Näiteks käeseljad kontaktekseemi korral, nägu, kael, tuharad, küünarõndlad, põlveõndlad. Beebidel hakkab piimavalgu allergia end näitama just põsekaredusena.
3. Millest nahaekseemid võivad tingitud olla (pärilikkus, allergiad, kodukeemia, stress, keskküte)?
Nahaekseemid on tingitud kindlasti nii endogeensetest (sisemistest), kui ka eksogeensetest (välistest) teguritest. Endogeensed tegurid on senini 100% teadmata, kuid senini leitakse põhjus olevat pärilikkuses või ka näiteks stressis.
Näiteks atoopilise dermatiidiga lapsed on tihtipeale virilamad, neurootilisemad ja tundlikumad. Kindlasti aitab ekseemide ägenemisele kaasa tänapäevane pidev steriilsus. Atoopilist ekseemi seostatakse just heaolumaadega (Soome, Taani, Norra jne). Kasutatakse kanget ja lõhnavat kodukeemiat, pesupulbreid, kosmeetikat, dushigeele jne. Kui vanasti lasti lapsi põrandale või mullale mängima, siis tänapäeval kiputakse justkui head tehes hoidma laps väga puhtana. Tegelikult aitabki võimalikult paljude mikroobidega kokkupuude lapseeas üles ehitada tugeva immuunsuse ja mikrofloora. Esimese mikrofloora ja immuunsuse saab beebi oma ema sünniteedest, seega väidetakse ka, et keisrilõikega sündinud beebidel võib esineda rohkem allergiaid just toidule, mis võivad väljenduda ka nahaekseemina. Samuti on ka teooriaid, et beebid, kes ei saa rinnapiima on selliste nahaseisundite suhtes altimad. Need on pigem hüpoteesid kui ranged faktid.
Üks asi, milles ollakse tänapäeval juba kindlad, on see, et allergeenideks on tihtipeale toiduained, mis tekitavad atoopilist ekseemi. On leitud ka toidus olevate lisaainete ja nahaekseemide vahelist seost, kuid selliseid seoseid on väga raske luua, kuna ei saa täpselt fikseerida, mis mida mingil hetkel mõjutas.
Talvine kütteperiood ägendab samuti ekseeme, kuna keskküte kipub õhku tugevalt kuivatama, seda võib märgata ka näiteks limaskestade kuivamisena (hommikuti nina kinni jne). Nahaprobleemide korral on just oluline säilitada naha NMF (Natural Moisturizing Factor) ehk naha loomulik niisutatus ja keskkond. Keskküte kiirendab pidevalt aga transepidermaalset veekadu (TEWL - Transepidermal Water Loss) ehk naha pindmise kihi veekadu.
4. Milliste võtetega nahaärritusi saab leevendada? Kas abi võiks olla ka teatud toidulisanditest, või toitumisest?
Atoopilise dermatiidi puhul oni allergeenideks enamasti kindlad toiduained. Näiteks tsitrused, shokolaad, kala, muna, mesi jne. Nende tarbimisel ägeneb nahalööve ja allergeene peaks ägedal faasil vältima. Kõige kindlam diagnostika on sellises puhul hetkel eliminatsiooni-provokatsiooni test. See tähendab, et toidupäevikut pidades tuleks välja jätta allergeenid ning nende vaiksel sisselülitamisel jälgida enesetunnet ja dokumenteerida see ka toidupäevikusse. Siis saab teada, mis on enamjaolt dermatiitide kurjajuur ja toidupäevikut on mugav ka näiteks allergoloogi/dermatoloogi juurde kaasa võtta, et koos järeldusi teha. Samuti on uurimistöödes välja toodud, et piisav D vitamiini referentsväärtus vereseerumis aitab atoopilise ekseemi paranemisele kaasa. Seega peaks vähemalt R kuudel tarbima lisaks D vitamiini, sest eestlane kipub tavaliselt selle puuduses olema.
Väidetavalt võib ka E vitamiini tarbimine aidata parandada atoopilist ekseemi. Üldiselt võiks toidulaud olla tervislik. Palju taimset, nii toorena kui hautatuna, fermenteeritud tooteid, kvaliteetset kala ja täisteratooteid. Vältida pigem rafineeritud süsivesikuid, kiir- ja valmistoite, poolfabrikaate ja lisaaineid. Samuti peaks jälgima veetarbimist, eriti suured kohvijoojad. Enne ja pärast kohvitarbimist võiks tarbida klaasi vett, kuna kohvi toimib diureetikumina ehk viib kehast vett välja.
Meditsiinis kasutatakse nahapõletike vähendamiseks ka kindlat UV lainepikkust, näiteks kitsakimbu UVB kiirgust (311-313 nm). Sügelemise vastu kasutatakse tihti ka UVA1 kiirgust (340-400 nm). Nende mehhanism tekitab põletikurakkude apoptoosi (surma) ja muudab ümber ka tsütokiinide teket - lihtsalt öeldes inhibeerib immuunoreaktsiooni või alandab põletikku. Samuti on tal antimikroobne ja naha kaitsebarjääri tugevdav toime.
5. Mida peaks jälgima tundliku naha puhul igapäevases nahahoolduses, hügieeniharjumustes, rõivastuses ja kodukeemia kasutuses?
Tundliku naha puhul on kõige olulisem vältida selle ärritajaid ja naha kaitsebarjääri tugevdada. Vältida tuleks seepi ja alkoholi sisaldavaid puhastusvahendeid. Need ja ka vesi kuivatavad nahka, see põhjustab omakorda sügeluse ning kratsimine intensiivistab sügelust ja nahakahjustust veelgi. Sagedast vees ligunemist ja pesemist ei soovitata, pigem võiks võtta lühikesi ja leige veega dushe. Kuum vesi lõhub naha loomulikku kaitsebarjääri, kuivatab nahka ja tekitab ärritust, sügelust juurde.
Kui on ekseemil äge faas, siis soovitatakse tradtsioonilisi allergiaravimeid (antihistamiinikume), et sügelust vähendada ning vajadusel ka uinutavaid preparaate. Väga ägeda ekseemi korral kasutatakse hormoonravi, glükokortikosteroide. Ägeda põletiku korral peaks niikuinii pöörduma dermatoloogi poole, iga ravijuht on erinev ja ägedad juhud eeldavad pigem ettevaatlikku ja minimaalsemat lähenemist. Ekseemi puhul peabki lähenema vastavalt olukorrale - ägeda põletiku korral pole mõtet loota pehmendavatele kreemidele, vaid põletik ja sügelus tuleks alla saada. Nahakuivust ja tundlikku nahka aitab toetada igapäevaselt pehmendavate kreemide kasutamine, nende kasutamine peaks olema regulaarne ja ei sõltu haiguse ägedusest. Uuringute tulemusena on samuti selgunud, et pehmendavate kreemide kasutamine vähendab tunduvalt ekseemide raskusastet.
Kseroos ehk kuivnahksus on üks ekseemi tunnuseid, mille puhul on nahaniisutamine üks põhiabilisi ja aitab isegi kergemaid ekseemivorme kontrolli all hoida.
Kreemide ülesandeks on vähendada nahakuivust, vähendada transepidermaalset (TEWL) veekadu, vähendada düskomforti ja sügelust. Niisutajad võivad olla hüdrofiilsed või lipofiilsed:
- hüdrofiilsed komponendid on olulised just nahaniisutatuse seisukohalt;
- -lipofiilsed osad jäävad pigem nahapinnale ja ennetavad transepidermaalset veekadu ning toetavad naha kaitsebarjääri ja teevad naha nö “veekindlaks”.
- Niisutajad võivad sisaldada:
- humektante, mis on nt uurea, glütserool, piimhape, mis aitavad nahka vett koguda;
- oklusiive, mis on näiteks dimetikoon, mineraalõlid, petrolatum, mis aitavad vältida veekadu ja tekitavad nahale kaitsekihi;
- emolliente või pehmendavaid komponente, mis on näiteks lanoliin, glütserool jne, mis pehmendavad nahka ja muudavad seda siledamaks.
- Ekseemi leevendamiseks võib kreemidest otsida just lipiide, keramiide, rasvhappeid ja põletikualandavat komponenti glütsürretiinhapet.
Peaks kasutama lõhnavabasid ja naha pH-d + mikrobioomi toetavaid kehakreeme, pesugeele, paremad on isegi dushiõlid. Sobilik on nt õrn, aga intensiivne ja lõhnavaba La Roche Posay AP Lipikar'i sari, kuna seal on just ka naha mikrobioomi toetav osa, mis sobibki hästi atoopikutele, psoriaasiga aga ka lihtsalt kuivema ja tundliku nahaga inimestele.
Samuti pesupulber ja muud kemikaalid võiksid olla just allergikutele mõeldud ja õrnad. Vältida tuleks sünteetilisi materjale ja villa. Heaks ihupesuks, voodipesuks on puuvill, linane, siid jne. Õhuniisutamiseks võib koju soetada õhuniisutaja, aga aitab ka märja rätiku laotamine radiaatorile. Kui koristamisel kasutate keemiat, siis tasuks kasutada puuvillaseid kindaid, kuhu peale omakorda panna kummikindad. Ka kummikindad võivad üksinda nahka ärritada, alati tasuks naha lähedal hoida naturaalset materjali (va vill).
6. Kuidas mõjuvad ekseemide ja muude nahamurede all kannatajatele alkoholisisaldusega kätedesinfitseerijad, mida praegusajal ohtralt ja mitmeid kordi päevas kasutatakse?
Hetkel on tõesti käimas tõsine kätepesu ja desinfitseerimise maraton. Kätekuivust põhjustab see ka muidu probleemideta inimesel, sest me ju koguaeg lõhume oma naha loomulikku kaitsebarjääri ja alkohol veel omakorda kuivatab nahka. Mõnel tekivad kuivusest isegi verised lõhed ja tüüpiline on käeseljal kontaktekseem.Abiks oleks õrnad seebid, alkoholivabad või õrnemale nahale mõeldud desinfitseerijad. Käepärast peaks olema alati just humektantidega, oklusiivsete ja pehmendavate komponentidega kätekreem, et vältida nahasisest veekadu ja anda tuge lisaniisutuse näol. Pidev kreemitamine aitab kindlasti nahakuivust ja sügeldust vähendada.
Nahamurede korral tule põhjalikule nahaanalüüsi sisaldavale konsultatsioonile.