Niisked peopesad. Laigud tumedal triiksärgil. Uhh, ja kui veel jalatsid jalast lendavad… Higistamine võib kõigutada enesekindlust ja kaasa tuua häbitunde. Peatumatuna tunduvat higivoolu ei pea aga taluma.
Tekst: Marge Tampere, Medicina kliiniku esteetilise meditsiini arst, dermatoveneroloog
2020. aastal ilmunud artikkel Apotheka ajakirjas "Naerata" - siiski pole tänasel päeval põhitõed muutunud.
Higistamine on loomulik protsess, mis kaitseb ülekuumenemise eest suvepäikese käes või trennis pingutades ning jahutab keha palaviku korral. Higiga väljuvad organismist ainevahetuse jäägid ja soolad.
On täiesti normaalne, et päevas eritub 300–400 milliliitrit higi. Raske füüsilise töö või intensiivse ja kauakestva treeningukoormusega võib inimene välja higistada isegi kuni 10 liitrit higi.
Enamasti on liigne higistamine tingitud emotsionaalsetest faktoritest ja soojaregulatsioonist. Liigse higistamise all kannatab kuni 3% rahvastikust. Mõnede uuringute järgi peab umbes veerand inimestest end aeg-ajalt tugevateks higistajateks.
Higi ületab piirid
Probleem liigse higieritusega algab tavaliselt lapse- või noorukieas, mil märjaks tõmbuvad peopesad, jalatallad ja kaelaalused. Üle keha higistamine saab enamasti alguse hilisemas vanuses.
Rohke higistamine võib olla pärilik, samuti mõjutavad higi teket hormoonid. Näiteks murdeeas, menstruatsiooni, raseduse ja menopausi ajal hakkavad higinäärmed intensiivsemalt tööle. Tihtipeale on liigse higistamisega hädas ka ülekaalulised, sest liigne rasvakiht häirib keha normaalset soojusvahetust.
Kõige sagedasem liigse higistamise põhjus on stress. Kui organism on tugevas ärevusseisundis, aktiveeruvad higinäärmed kaenlaalustes, käe- ja jalalabadel, harvem ka näol. Stressihigi on ka kõige raskem ohjeldada ning selle lõhn on ebameeldiv.
Tõsisem tervisemure
Kui inimene on hakanud ühtäkki rahuolekus märkimisväärselt rohkem higistama ja higilõhn on tuntavalt muutunud (ammoniaagi- või puuviljalõhn), tasub pöörududa arsti poole, sest selle taga võib olla ka mõni tõsisem haigus.
Suurenenud higieritus võib kaasneda järgmiste haigustega:
* ainevahetushäired (kilpnäärme üliaktiivsus, suhkruhaigus, hüpoglükeemia, menopaus, podagra jt);
* kasvajad (vere-, lümfivähk);
* neuroloogilised haigused;
* palavikuga kulgevad haigused;
* tuberkuloos (öine higistamine);
* psühhiaatrilised häired (paanikahood või rahutus);
* krooniline alkoholism;
* teatud ravimid.
Tähtis on teada saada higistamise põhjus ja seda ravida.
Kui higi hakkab lehkama
Higi on iseenesest lõhnatu. Inimese nahas on kaht tüüpi higinäärmeid: ekriinsed ja apokriinsed. Ekriinsed näärmed katavad suure osa kehast ja neid on inimesel 2–5 miljonit. Need avanevad vahetult naha pinnale ja toodavad vesist higi.
Apokriinsed näärmed paiknevad kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas. Nende toodetud higi on viskoossem ja koostoimel naha pinnal pesitsevate bakteritega tekib ebameeldiv lõhn.
Kui higistamine või higilõhn on muutunud, tasub jälgida, mida teed oma igapäevaelus tavapärasest teistmoodi – oled rohkem stressis, sööd teistmoodi või võtad mõne haiguse tõttu ravimeid.
Ka vürtsikad ja tugevalt lõhnavad toidud, näiteks küüslauk ja sibul võivad higivoole hoogu juurde anda ning selle lõhna muuta, samuti kofeiini ja alkoholi sisaldavad joogid.
Higistamisele leidub lahendus!
Kui higistamine häirib tugevalt igapäevaelu, tekitab ebakindlust tööl ja suhetes, tuleb otsida kiiresti lahendust, mitte kontakte vältides probleemi peita. Hirm sattuda higistamise tõttu ebamugavasse olukorda vallandab omakorda higivoolu. Sel juhul võib abi leida psühhoteraapiast ja autogeensest treeningust, kus inimene õpib enesesisendusega valitsema oma keha ja emotsioone.
Liighigistamise raviks on erinevaid võimalusi, alustades eri tugevusega antiperspirantidest ja lõpetades operatsiooniga. Kannatada ja häbi tunda pole vaja, sest igaüks leiab sobiva lahenduse.
Kõrvallugu
Leia tõhus higipidur!
Antiperspirant
Sageli aetakse segamini deodorant ja antiperspirant. Antiperspirant pärsib higi eritumist, deodorant aga maskeerib higi lõhna.Toime. Antiperspirantide koostisesse kuuluvad põhiliselt alumiiniumisoolad, mis moodustavad koos higiga higinäärmete juhades ajutise korgi ja takistavad higistamist. Ei maksa karta, et see takistab keha jahutamist, sest näiteks kaenlaaluste pindala on üle 300 korra väiksem kogu keha pindalast.
Kasutus. Tõsisema higistamise korral ei pruugi laiatarbetoodetest piisavalt abi saada. Tugevamad antiperspirandid tunneb ära suurema, alumiimiumkloriidi protsendi järgi, mis on 10–20. Neid tooteid kantakse higistavatele piirkondadele ööseks, mil higinäärmed on puhkeseisundis. Positiivse mõju korral vähendatakse nende kasutamist kahele-kolmele korrale nädalas või vastavalt vajadusele. Sageli piisab ka ühest-kahest kasutuskorrast nädalas.
Kõrvaltoimed. Mõjusad antiperspirandid ärritavad üsna sageli nahka. Seetõttu on oluline järgida täpselt kasutusjuhendit. Ärritusnähtude vähendamiseks tuleb antiperspiranti panna kuivale ja tervele nahale väga õhukese kihina. Vahetult enne tarvitamist ei soovitata raseerida.
Kui toode ajab naha kipitama või sügelema, võib hommikul vahendi maha pesta ja kasutada nahapõletikku leevendavaid baaskreeme (Bepathen, Aquaphor, Sudokreem jne). Tundliku ja õrna nahaga inimestel tasub valida väiksema alumiiniumkloriidi protsendiga antiperspirant või spetsiaalne tundliku naha toote.
Tabletiravi
Toime ja kasutus. Süsteemset ravi antikolinergiliste preparaatidega saadab vahelduv edu. See sobib eelkõige inimestele, kes kannatavad üle keha higistamise või näo punetushoogude all, aga ka labakäte ja jalgade higistamise tõttu.
Kõrvaltoimed. Raviga võivad tihtipeale kaasuda ebamugavad kõrvaltoimed, näiteks suukuivus, nägemishäired, uriinipeetus, kõhukinnisus, südamepekslemine, mistõttu kasutatakse neid tablette harva.
Botuliinisüstid
Hüperhidroosi vastane süsteteraapia botuliintoksiiniga on turvaline ja tõhus raviprotseduur, mida tohivad teha ainult arstid.
Toime. Botuliintoksiin blokeerib närviülekande higinäärmele, takistades higinäärme talitlustja higi tootmine peatub. Higistamine pidurdub keskmiselt neljaks kuni kaheksaks kuuks. Toime on kõige pikem kaenla all, lühem peopesadel ja taldadel. Kui häiriv higistamine taastub, tuleb protseduuri korrata.
Uuringute andmetel väheneb higieritus 75%, millega kaasneb emotsionaalse ja füüsilise heaolu tõus ning patsiendid on väga rahul, et saavad pingevabamalt tegutseda, muretsemata ebamugavuse pärast kätlemisel, esinemisel või muus suhtluses.
Kasutus. Botoksisüste tehakse eelkõige higistavatele kaenlaalustele ja labakätele, kui antiperspirandid ei ole muret lahendanud. Ravimit süstitakse paljudesse punktidesse, keskmiselt 1–2 cm vahedega. Valu leevendamiseks protseduuri ajal võib vajadusel kasutada tuimestavat kreemi. Seitse päeva pärast süstimist pole soovitatav minna massaaži, sauna, päevitama ja juua alkoholi.
Ei sobi. Botoksisüste ei tehta rasedatele, imetamise ajal ja alla 18aastastele. Vastunäidustusteks on ka lihashaigused, verehüübimise häired, üldine infektsioon, nahapõletik süstimise kohal. Põletikulised haigused tuleb enne botuliinisüste välja ravida.
Operatsioon
ERS ehk endoskoopiline rindkere sümpatektoomia on operatsioon, mida tehakse üldnarkoosis. Endoskoobi abil väikeste naha sisselõigete kaudu lõigatakse läbi higinäärmeid reguleerivad närvid.
Toime ja kasutus. Operatsiooni tagajärjel lakkab ligi 98% patsientidest peopesade higistamine, samuti taanduvad näopunetus ja higistamishood. Higistamise taastekke võimalus on väike. Kaenla all ei ole operatsiooni efekt nii hea, tulemust näevad 75% patsientidest.Kõrvaltoimed. Tüsistusena võivad pärast operatsiooni tekkida higistamine teistes kehapiirkondades, näiteks seljal või jalgade tagapinnal. Seda talutakse tavaliselt hästi ning tihtipeale see väheneb 6–12 kuu jooksul. Vaid umbes 1% patsiente häirib see kõrvaltoime tugevalt.
Pindmine liposuktsioon
Toime ja kasutus. Pindmist liposuktsiooni tehakse liigselt higistavatele kaenlaalustele, mida ei ole teised ravid, sh botoksisüstid suutnud lahendada. Üldnarkoosis tehtava protseduuri käigus eemaldatakse mõne väikese nahalõike kaudu nahaalust kude ja suurenenud higinäärmeid. Operatsiooni efektiivsus on 95%, kuid umbes poole aasta pärast võib näärmekude ja higistamine taastuda.
10 igapäevast lihtsat nippi higilõhna vastu
1. Käi iga päev vannis või duši all.
2. Pärast pesemist kuivata korralikult jalgu, varvaste ja voltide vahesid, kuna mikroorganismid paljunevad edukalt just niisketes kohtades.
3. Kanna naturaalsest materjalist riideid, sokke ja jalanõusid.
4. Vaheta sokke või sukkpükse üks või kaks korda päevas, iga kord jalgu korralikult kuivatades.
5. Püüa mitte kanda samu jalanõusid kaks päeva järjest, kuna need ei kuiva ööpäeva jooksul täielikult ära.
6. Õhuta jalgu ja käi igal võimalusel paljajalu.
7. Vajadusel kanna ööseks higistavatele piirkondadele lõhnatut antiperspiranti.
8. Lõõgastu! See aitab kontrollida stressi, mis vallandab higistamise.
9. Muuda oma söömist, kui märkad, et see soodustab higistamist ja mõjutab higi lõhna. Tugevalt lõhnavad toiduained, nagu küüslauk, sibul ja vürtsid soodustavad higieritust.
10. Hoidu kuumadest jookidest ja alkoholist, vähenda või väldi kofeiiniga jookide joomist.
MEDICINA KLIINIKUS teostame higistamise vastaseid süste, mille osas saab lisainformatsiooni siit .