Niisked peopesad. Laigud tumedal triiksärgil. Ja kui veel jalatsid jalast lendavad… Higistamine võib kõigutada enesekindlust ja kaasa tuua häbitunde. Peatumatuna tunduvat higivoolu ei pea aga taluma.
Tekst: Dr Marge Tampere
Medicina kliiniku esteetilise meditsiini arst, dermatoveneroloog
Apotheka ajakiri "Naerata"
Suvi 2020
Higistamine on loomulik protsess, mis kaitseb ülekuumenemise eest suvepäikese käes või trennis pingutades ning jahutab keha palaviku korral. Higiga väljuvad organismist ainevahetuse jäägid ja soolad. On täiesti normaalne, et päevas eritub 300–400 milliliitrit higi. Raske füüsilise töö või intensiivse ja kauakestva treeningukoormusega võib inimene välja higistada isegi kuni 10 liitrit higi.
1.Mis põhjustel on osa inimestest hädas ülemäärase higistamisega? Levinumad ja vähemlevinumad põhjused ning millele võib viidata see, kui higistamine on tekkinud hiljuti ja järsku ning varem pole erilisi probleeme esinenud?
Liighigistamine (hüperhidroos) on higistamine tugevamal määral, kui vajalik keha normaalseks soojaregulatsiooniks. Arvatakse, et kuni 3% rahvastikust kannatab tõsise liighigistamise ehk hüperhidroosi all. Mõnede uuringute järgi peab end ~25% inimestest “tugevateks higistajateks” vähemalt aeg-ajalt. Probleem algab tavaliselt lapse– või noorukieas, esinedes sagedamini peopesadel, taldadel või kaenla all. Diffuussele ehk üle keha higistamisele on iseloomulikum hilisem algus ja konkreetne põhjus.
Paljudel juhtudel ei ilmne mingit liigse higistamise põhjust. Higistamine esineb tavaliselt paikselt kätel, jalgadel, kaenla all, harvem näol ning on peamiselt seotud emotsionaalsete faktorite ja soojaregulatsiooniga.
Üle keha higistamine võib tekib sagedamini hilisemas eas ja on sageli tingitud järgmistest võimalikest põhjustest:
- kasvajalised haigused (verevähk, lümfivähk)
- ainevahetushäired (kilpnäärme üliaktiivsus, suhkruhaigus, hüpoglükeemia, menopaus, podagra jt)
- neuroloogilised haigused
- palavikuga kulgevad haigused
- tuberkuloos (öine higistamine)
- psühhiaatrilised häired (paanikahood või rahutus)
- ravimid (näiteks propranolool, füsostigmiin, pilokarpiin, tritsüklilised antidepressandid, venlafaksiin, türoksiin);
- aspirin või atseetaminofeen suures doosis; morfiin
- krooniline alkoholism
- teatud toidud ja joogid - vürtsikad ja tugevalt lõhnavad toidud (näiteks küüslauk ja sibul) ning kuumad joogid;
- joogid, mis sisaldavad kofeiini ja alkoholi
2. Mis mõjutab higilõhna? Mida ette võtta, kui on tekkinud tunne, et see on muutunud?
Inimese nahas on 2 tüüpi higinäärmeid: ekriinsed ja apokriinsed. Ekriinsed näärmed (2-5 millionit) katavad enamuse kehast ja avanevad vahetult naha pinnale. Apokriinsed näärmed paiknevad kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas. Nende toodetud higi on viskoossem ning koostoimes naha pinna bakteritega vastutav ebameeldiva lõhna eest. Higi ise on lõhnatu. Kui higistamine või higilõhn on muutunud, peaks mõtlema, mis on igapäevases elus muutunud (kaasuvad haigused, uued ravimid, stress, menüü muutused)
3. Milliseid lahendusi soovitate higistamise vastu: alates leebematest versioonidest (alumiiniumsoolad jms ) ning lõpetades tõhusamatelahendustega suurema probleemi korral? Nende toimemehhanismid.
Võimalusel tuleb ravida higistamise põhjuseid, samuti potentsiaalseid tüsistusi, nagu bakteriaalseid -ja seeninfektsioone. Liighigistamise ravivariandid ulatuvad antiperspirantidest kirurgiliste protseduurideni.
Antiperspirandid
Sageli aetakse segamini terminid antiperspirant ja deodorant. Antiperspirant pärsib higi eritumist, deodorant maskeerib higi lõhna. Antiperspirantide koostisesse kuuluvad peamiselt mitmed alumiiniumisoolad. Arvatakse, et koos higiga moodustavad nad higinäärmete juhades ajutise korgi ja takistavad higistamist. Ei maksa karta, et see takistab keha jahutamist, kuna näiteks kaenla-aluste pindala on üle 300 korra väiksem kogu keha pindalast.
Antiperspirandid on esmavaliku vahendid liighigistamise ravis. Tõsisema higistamise korral ei pruugi laiatarbetoodetest piisavalt abi saada. Tugevamaid antiperspirante saab ära tunda alumiimiumkloriidi protsendi järgi, mis peab olema 10-20. Neid tooteid kantakse higistavatele piirkondadele ööseks, mil higinäärmed on puhkeseisundis. Positiivse tulemuse saabumisel vähendatakse kasutamist 2-3 korrale nädalas või vastavalt vajadusele. Sageli piisab 1-2 kasutuskorrast nädalas. Mõnel protsendil inimestel võib raviga kaasuda vähene naha kipitus või sügelemine.
Üks uuemaid lokaalseid vahendeid on antikolinergilise toimega lapid (Obrexza), kuid neid Eestis veel ei ole.
Süsteemset ravi antikolinergiliste preparaatidega saadab vahelduv edu. See sobib eelkõige inimestele, kes kannatavad diffuusse üle keha higistamise või näo punetushoogude, kuid ka labakäte ja jalgade higistamise all. Kuna raviga võivad kaasuda mitmed ebasoovitavad kõrvaltoimed, nagu suukuivus, nägemishäired, uriinipeetus, kõhukinnisus, südamepekslemine, siis ei ole tabletid alati näidustatud ja neid kasutatakse harva.
Endoskoopiline rindkere sümpatektoomia (ERS)
ERS on operatsioon, mida teostatakse üldnarkoosis. Endoskoobi abil väikeste naha sisselõigete kaudu opereerides lõigatakse läbi higinäärmeid reguleerivad närvid. Selle tulemusena lakkab ~98%-l patsientidel peopesade higistamine ning taanduvad näo punetus –ja/või higistamishood. Higistamise taastekke võimalus on väike. Kaenla all ei ole efekt nii hea (~75%). Tüsistustest võib peale operatsiooni tekida kompensatoorne higistamine muudes kehapiirkondades, näiteks seljal või jalgade tagapinnal. See on tavaliselt suhteliselt hästi talutav ja omab tendentsi väheneda 6-12 kuu jooksul. Umbes 1%-l patsientidel on tegemist tugevalt häiriva kõrvaltoimega.
Pindmine liposuktsioon
Pindmist liposuktsiooni tehakse samuti üldnarkoosis. Näidustuseks on kaenla-aluste liighigistamine, mis ei ole allunud konservatiivsematele ravidele, sh Botoxile. Läbi mõne väikese nahalõike eemaldatakse küreti abil naha-alust kude ja suurenenud higinäärmeid. Operatsiooni efektiivsus on 95%, kuid aja jooksul, tüüpiliselt 6 kuu jooksul, võib näärmekude ja higistamine taastuda.
4. Apteegis on müügil erineva toime tugevusega higistamisvastaseid vahendeid - kas ja millistel toodetel võib olla vastunäidustusi ehk on ka kedagi, kellele need ei sobi?
Alumiiniumkloriidiga antiperspirandid ärritavad nahka mingil määral sageli. Sellepärast on oluline järgida täpselt kasutusjuhendeid. Tundliku ja õrna nahaga inimesed võivad valida väiksema alumiiniumkloriidi protsendiga toote või spetsiaalse tundliku naha (sensitive) toote. Kui kasutamisega kaasneb naha kipitus või sügelemine, võib hommikul vahendi maha pesta ja kasutada nahapõletikku leevendavaid baaskreeme (Bepathen, Aquaphor, Sudokreem jms.) Ärritusnähtude vähendamiseks tuleb antiperspiranti panna kuivale ja tervele nahale, väga õhukese kihina. Vahetult enne tarvitamist ei soovitata raseerida. 5. Botuliinisüstid higistamise vastu: Kui kiiresti hakkab süstitavas piirkonnas botoks oma mõju avaldama? Kui kaua püsivad tulemused? Millal tuleks protseduuri korrata? Kas ja kuivõrd võib loota, et liigse higistamise probleem selle meetodi tõttu täielikult laheneb? Kas on piiranguid, mitu korda teatud ajaperioodi jooksul võib süstida?
Botuliintoksiin (Botox, Dysport)
Botuliintoksiin blokeerib närviülekande higinäärmele, takistades higinäärme talitluse ja higi tootmine peatub. Botuliintoksiin süste teostatakse eelkõige kaenla-aluste ja labakäte higistamise korral, kui antiperspirandid ei ole aidanud. Ravimit süstitakse nahasiseselt paljudesse punktidesse, keskmiselt 1-2 cm vahedega. Higistamine peatub keskmiselt 4-8 kuuks. Toime on kõige pikem kaenla all, lühem peopesadel ja taldadel. Valu leevendamiseks protseduuri ajal võib vajadusel kasutada tuimestavat kreemi. 7 päeva peale süstimist pole soovitatav minna massaazi, sauna, päevitama ja tarbida alkohoolseid jooke. Kui patsienti häiriv higistamine taastub, tuleb protseduuri korrata.
Protseduuri vastunäidustused: Rasedus ja imetamine, vanus alla 18 aastat, lihashaigused, verehüübimise häired, üldine infektsioon, nahapõletik süstimise kohal. Põletikulised haigused tuleb enne botuliini süste välja ravida. 6. Mida võiks öelda n-ö rahustuseks neile inimestele, kellele sõna “botox” mõjub hirmutavalt või tekitab eelarvamusi?
Botuliintoksiini süstid on efektiivsed, ohutud ning kõrvaltoimed minimaalsed.
Uuringute andmetel esineb 75% higistamise vähenemine, millega kaasneb emotsionaalse ja füüsilise heaolu tõus ning tegevuspiirangute vähenemine. Patsiendid on väga rahul, sümptomite vaba periood kestab keskmiselt 4-8 kuud. Kui efekt kaob, võib botuliinravi korrata.
Hüperhidroosi vastane süsteteraapia botuliintoksiiniga on turvaline ja väga tõhus raviprotseduur.
7. Üldised nõuanded higistamise ja kehalõhna vähendamiseks
Käige iga päev vannis või dušši all.
Peale pesemist kuivatage põhjalikult jalgu, varvaste ja voltide vahesid, kuna mikroorganismid paljunevad edukalt just niisketes kohtades.
Kandke naturaalsest materjalist riideid, sokke ja jalanõusid.
Vahetage sokke või sukkpükse üks või kaks korda päevas, iga kord jalgu põhjalikult kuivatades.
Püüdke mitte kanda samu jalanõusid 2 päeva järjest, kuna need ei kuiva täielikult ära ööpäeva jooksul.
Õhutage jalgu. Käige paljajalu nii palju kui võimalik.
Vajadusel kandke ööseks higistavatele piirkondadele antiperspiranti, eelistatult lõhnavaba.
Katsuge lõõgastuda. See võib aidata kontrollida stressi, mis vallandab higistamise.
Muutke oma toitumist juhul, kui täheldate selle seost higistamisega ja higi lõhnaga. Proovige ära jätta kofeiiniga joogid, samuti tugevalt lõhnavad toiduained, nagu küüslauk ja sibul.