Search

NÄONAHA KOORIMISE PÕHIMÕTTED

Updated: Jan 22



Mis vahe on füüsilisel vs keemilisel koorimisel? Mis on füüsilise koorimise mõte ja mis on keemilise koorimise mõte? Millal ma peaksin kumbagi neist eelistama ja kui tihti peaksin neid kasutama? Kas peaksin ka kogu oma kehanahka regulaarselt koorima? Need on vaid mõned esilekerkivad küsimused, mida kuuleme oma klientidelt. 

Eks me kõik oleme mingil ajaperioodil kasutanud karme, teralisi koorijaid. Eriti aktuaalsed on need just puberteediealiste seas, keda kimbutab akne. Tänaseks on meie teadlikkus aga oluliselt tõusnud ning oleme teadlikud erinevatest, ka õrnematest koorimisvahenditest. 


Palju valikuid on muidugi hea, kuid mõistame, et enamjaolt tekitab see hoopis segadust. Tekivad sellised küsimused nagu: “Millist peaksin mina kasutama? Kui tihti peaksin seda kasutama?

Niisiis, alustuseks peab ütlema, et koorijad võib jaotada kahte suurde rühma: manuaalsed ehk füüsilised ning keemilised koorijad.


Manuaalsed koorijad sisaldavad terasid või harjaseid, mis eemaldavad nahalt surnud naharakke ja mustust füüsiliselt. Keemilised koorijad teevad sama, lahustades surnud naharakkude vahelisi ühendusi, mis toovad esile uued ja siledad naharakud. Mõned tooted, näiteks salitsüülhappe koorijad on mõlemat - keemilised ja füüsilised. Regulaarne koorimine aitab ennetada aknet, vähendada teatud tüüpi pigmendilaike ning annab üleüldist “sära”


Üldiselt on eelistatud keemilised koorimised, kuna need on õrnemad ning ei tekita tõenäolisemalt ärritust kuival ja tundlikul nahal. Aknele kalduva nahaga inimesed võiksid samuti eelistada keemilist koorimist, sest väga teraline ja “kraapiv” koorimine võib tekitada jällegi ärritust ning soodustada akne ägestumist. Eriti käib see kuiva või kombineeritud naha kohta, mis on samuti aknele kalduv. 


Tumedama nahatooniga inimesed peaksid samuti arvestama, et agressiivne manuaalne koorimine võib tekitada põletikujärgset hüperpigmentatsiooni (pigmendilaike). Seega peaksid samuti eelistama keemilisi koorijaid. 


Kui nahk on rasune, siis talud kindlasti manuaalseid koorijaid ja kõrgema kontsentratsiooniga keemilisi koorijaid paremini kui teised nahatüübid. Üldiselt, kui tegu ei ole tundliku nahaga, siis võib vahel eksperimenteerida mõlemaga - manuaalsete ja keemiliste koorijatega - kindlasti ei tohi neid teha aga samal päeval. 


Tundliku nahatüübiga inimene võib samuti eksperimenteerida, kuid peab arvestama, et nahal võib tõenäolisemalt tekkida ärritus. Seega teha seda ettevaatlikult. 

Alati tasub alustada ettevaatlikumalt - esialgu teha koorimisi korra nädalas ning jälgida, kuidas nahk reageerib. Kui nahk talub hästi, siis ei ole probleemi teha koorimisi 2-3 korda nädalas. Kui üks kord nädalas on palju, siis tasub koorija vahetada õrnema vastu või/ja teha protseduuri näiteks üle nädala.


Kui märkad punetust, kuivust, tundlikkuse tõusu, ketendamist, siis see on märk, et koorimisrežiim on liiga karm ja tuleks tagasi tõmmata. Võib juhtuda isegi nii, et kui koorid liiga karmilt, võib kahjustatud saada stratum corneum - naha välimine kiht, mis hoiab näonahka kaitstuna ja niisutatuna. Loe naha naha peamise kihi niisutusvajadusest lähemalt siit.


Manuaalsete koorijatega on kerge liiga karmiks minna, näiteks kraapides liiga tugevalt või vajutades liiga tugevalt koorivale harjale, seega proovi olla võimalikult õrn. Kasuta harja asemel pigem õrna pesulappi, siis ei ole manuaalne koorimine nii agressiivne. Keemiliste koorijate puhul vaata madalama aktiivse aineprotsendiga ja õrnemaid tooteid näiteks piimhape (alfahüdroksühape) või polühüdrooksühape (PHA-s). 


Kuidas on keha koorimisega? Enamasti on see täiesti valikuline. Kui aga on mingi teatud nahaprobleem, siis see võib olla lausa vajalik. Kui teie keha nahk on aknele kalduv või esineb keratosis pilaris (väikesed punased täpikesed näiteks reitel, küünarvarrel jms), siis võib aidata kerge keemiline koorija. Igaüks, kes oma nahka koorib võib märgata, et nahk on pärast seda siledam ja säravam, kuid siiski mõju on enamasti kosmeetiline. 


Koorimisviisi ja sellejärgne naha niisutamise valimine on teinekord on keeruline seetõttu, et meil on lihtsalt nii suur valik. Vastavalt nahatüübile on mõned koorijad liiga karmid, teisalt mõned liiga nõrgad. Alusta tasakesi ja katseta ettevaatlikult, et leida just endale sobiv viis ja toode. Kui tekib probleeme siis tasub konsulteerida oma dermatoloogi või esteetilise meditsiini õega. 


Tekst:

Elli Maria Mäesalu

esteetilise meditsiini õde

© 2020 by Medicina Clinic.