ILUPROBLEEMID

AKNE


Probleemse naha peamised põhjused tulenevad aeglasest rasunäärmete tööst, aeglasest naha mikrovereringest ja hormoonidest. Rasunäärmete ülesanne organismis on rasu tootmine. Kui rasunäärmete töö on aeglane, siis ei jõua looduse poolt naha niisutamiseks ja kaitseks mõldud rasu piisavalt kiiresti naha pinnale vaid hakkab kogunema hoopis karvanääpsu sisse, kus segunedes surnud rakkudega tekitab see umbes poore ehk komedoone. Kui rasu koguneb karvanääpsu sisse järjepidevalt ja aknet tekitavate bakterite vohamine suureneb, siis rebenevad karvanääpsu seinad ning tekivad põletikud, mis satuvad ümbritsevatesse kudedesse. Selle tulemusel toimuvad sidekoelised muutused, mis väljenduvad naha peal punaste punnikeste või mädapeadena, ning need võivad lõpptulemusena tekitada aknearme.
Rasu tootmist reguleerivad meessuguhormoonid (peamiselt testosteroon), mille tase hakkab tõusma puberteedieas, menopausi ajal ja hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite ärajätmisel. Selle toimel rasunäärmed suurenevad ja hakkavad tootma rohkem rasu. Enamikel inimestel ei ole hormoonide tase normist kõrgem, kuid arvatakse, et immuunsuse nõrgenemisel või lihtsalt teatud nahatüüpide tundlikkuse tõttu on nende mõju suurem. Ajapikku suureneb nahas ka vabade radikaalide hulk, mis aeglustab naha mikrovereringet, mille tagajärjel aeglustub surnud rakkude irdumine ja toimub nende kuhjumine ehk liigne sarvestumine. Tulemusena kitsenevad rasunäärmete viimajuhade avad ja rasu pääs nahale on taas takistatud. Rasunäärmete ümbrus on soodsaks kasvukeskkonnaks lisaks mikroobidele ( Propionibacterium acnes, Staphylococcus epidermidis). Need tekitavad vabu rasvhappeid ja muudavad näärmeava sarvestumist, mis tekitab taas põletikulisi koldeid.
Teaduslikud uurimused on näidanud, et akne ägenemist võib põhjustada ka stress. LAHENDUSED: IPL AKNE RAVI HAPPEKOORIMINE/KEEMILINE KOORIMINE LABORATOIRES RENOPHASE NAHARAVI MIKRONÕELUMINE (KOLLAGEENITERAAPIA)




PIGMENDILAIGUD


Tumedate laikude peamised põhjused nahal tulenevad vabadest radikaalidest, hormoonidest ja aeglasest naha mikrovereringest.
Nahk koosneb dermisest (naha alumine kiht) ja epidermisest (naha ülemine kiht). Naha kõige sügavamas kihis toimub melanotsüütide tootmine – rakkude, mis toodavad pigmenti melaniin. Naha värvus sõltub seega melaniini kogusest nahakihis ning selle mõjutajaks võib olla ka naha paksus. Üldiselt on aga nahapiirkonna tumenemine põhjustatud just tugevnenud melaniini tootmisest, mida tuntakse hüperpigmentatsiooni nime all.
Epidermaalne (naha pealmine kiht) depigmentateerimine allub hästi ravile. Dermaalne (naha sügavam kiht) depigmenteerimine võib võtta aga kauem aega.
Päike on üks peamisi tegureid, mis aktiveerib naha basaalkihis (epidermise ja dermise vahel olev kiht) melanotsüüdid, mis toodavad melaniini (pigmenti) naha kaitseks. Melanotsüüdid seovad end vabade radikaalidega, mis tekivad päikesevõtu tagajärjel. Kui nahk saab ülemäära päikest, seovad vabad radikaalid ja melannotsüüdid end omavahel, tekib kuhjumine ning tulemuseks on pigmendilaigud. Vabu radikaale nahas tekitavad veel nt stress, õhusaaste, O2 jm.
Hormoonidest tulenevaid tumedaid punakaspruune ja hallikad laike, mis on selgelt piirdunud, nimetatakse melasmaks. 90% juhtumitest esineb melasma naistel, kuna peamiseks põhjustjaks on ka välised hormoonid (rasestumisvastased tabletid, plaastrid, muu hormoonravi), kuid ka sisemised hormonaalsed muutused (rasedus, pre-menopaus, kilpnäärmehaigused). Naissuguhormoonide, östrogeeni ja progesterooni koostoime päikesega stimuleerib melanotsüüte tootma melaniini (pigmenti). Melasma puhul on just geneetiline soodumus peamisteks faktoriks.
Naha aeglasest mikrovereringlusest tulenevad pigmentatsioni mured on peamiselt põletikujärgsed (aknearmid jm) juhtumid, kus aeglasest rakkude eluringist ei saa kahjustatud rakud irduda piisava kiirusega. Samuti töötavad aeglase mikrovereringega nahal melanotsüüdid erineva aktiivsusega ning seetõttu jaotub ka melaniin nahas ebaühtlaselt.
Kuna hüperpigmentatsiooni mure seisneb raku DNA muutuses, siis tuleb väga tõsiselt suhtuda ravisse, mis suudaks kiirendada rakkude uuenemist ja eluringi (40. päevalt 20. päevale), pärssida melaniini tootmist ja samuti anda tugev kaitse uute vabade radikaalide eest. Probleem asub naha süvakihtides – seega tuleks jälgida spetsialisti nõuandeid ja mitte katsetada lihtkosmeetilisi tooteid, mis mõjuvad ainult naha pindmistes kihtides.
Naha pigmentatsiooni vähendamises helendatakse tumedaid laike, biorevitaliseeritakse nahka, parandatakse naha värvi ning neutraliseeritakse vabu radikaale (eriti suitsetajatel). Samuti pehmendatakse nahka.
Täielikult tuleks pigmentatsiooni hoolitsuste ajal vältida päevitamist ja päikeselisel perioodil kasutada min. 30SPF naha kaitseks piirkondadel, mis päikesega kokku puutuvad, mitte vaid hooldataval piirkonnal. LAHENDUSED: IPL FOTONOORENDUS JA PIGMENTATSIOONI RAVI KEEMILINE KOORIMINE/ HAPPEKOORIMINE LABORATOIRES RENOPHASE NAHARAVI MIKRONÕELUMINE (KOLLAGEENITERAAPIA)




TUNDLIK JA PUNETAV NAHK/ KUPEROOSA, ROSAATSEA


Ülitundlik ja kuiv nahk toob kaasa ebameeldivaid tundeid nahal, lisaks kaasneb mitteesteetiline välimus punetavate ja ketendavate laikude näol, mis võivad edasi arendeda kuperoosaks või raskematel juhtudel lausa rosaatseaks.
Kuperoosa ja rosaatsea on ülitundliku naha haigused, millele on iseloomulik punetus, kuivus ja tundlikkus, lisaks eelnevatele sümptomitele on tunda nahal kipitus- ja põletustunnet.
Tundlik nahk on levinud probleem erinevatel eluetappidel. Uuringud näitavad, et vähemalt 60%-l inimestest on mingil eluperioodil nahk tundlik. Sageli areneb naha tundlikkus välja strukturaalsete muutuste tõttu – nahk muutub õhemaks, loomulik kaitsebarjäär, mis koosneb lipiididest ja loomulikest niisutajatest, ei toimi enam. Kui pealisnaha (epidermis) kaitsekiht on saanud kahjustada, saavad välisärritajad nahka sügavamale tungida. Tundlikkus on naha omapära, enamasti kaasneb naha tundlikkus kuiva nahatüübiga, kuid ka rasune ja akne-kalduvusega nahk võib olla tundlik.
Kuperoosaks nimetatakse naha seisundit, kus nahal on laienenud veresoonekesi, mis on läbi naha nähtavad punetuse ja peenikeste punaste või sinakate joontena. Normaalse naha puhul kapillaarid laienevad, kui verevool järsult suureneb, ning tõmbuvad hiljem uuesti kokku. Nõrgenenud ja õhukeste seintega kapillaaridel ei ole probleemi laienemisega, kuid nad pole piisavalt tugevad, et naasta hiljem oma tavalisse olekusse. Veresoonte seinte lõtvumise tagajärjel suureneb vereläbivus veresoontes ning järk-järgult toimub nende lainemine. Laienenud veresoone sein laseb vereplasmal kergemini tungida veresoone seina ning tekitab nendes kohtades põletikke, mis väljenduvad naha peal punaste joonte võrgustikuna ja täpikestena põskede piirkonnas, nina ümbruses ja ka lõual. Kuperoosast annab algstaadiumis märku aeg-ajalt tekkiv spontaanne punetus kogu näol. Näonahk on õrn ja kergesti ärrituv, nägu kiheleb, kuumab ja kisub. Kuperoosa võib ilmneda pärast sisemisi või välised mõjureid, mis aeg-ajalt võib küll rahuneda, kuid ilma ravita muutub krooniliseks ja püsivaks probleemiks.
Rosaatsea on krooniline põletikuline haigus, mille otsene põhjus on teadmata. Peamiselt esineb heledanahalistel inimestel ja immuunsuse nõrgenemise korral. Tegemist on progresseeruva nahahaigusega, mis algab tavaliselt naha ülitundlikuks muutumisega (kipitus- ja põletustunne) ja areneb edasi püsivaks naha punetuseks, millel esinevad vistrikud.
Kalduvus kuperoosale on enamasti pärilik, aga on ka mitmeid teisi põhjuseid, mis tundlikku nahka, kuperoosat ja rosaatseat tekitavad või selle ägedamaks muudavad: kliima, inimese elustiil ja naha tüüp. Enamasti ilmuvad need probleemid siiski vereringe häirete puhul ning naha vananedes, kui nahk hakkab oma elastsust kaotama ja muutub kuivemaks. Samuti soodustavad probleemide tekkimist ebatervislikud eluviisid nagu alkoholi pruukimine ja suitsetamine, kofeiiniga liialdamine, päevitamine, vürtsikas toit, vale nahahooldus, tugev füüsiline aktiivsus ja stress. Suur mõju on siin ka ilmastikul – tuul, päike, pakane, UV-kiirgus, sauna- ja suvekuumus ning suured temperatuurikõikumised, iseäranis järsk sooja ja külma vaheldumine, aitavad probleemi jõudsalt süvendada. Seega on kuperoosa (rosaatsea) meie kliimavööndi üks peamisi naisi kimbutavaid nahahädasid. Samuti soodustab kuperoosa teket hormoonsalvide pikaajaline kasutamine, hormonaalsed muutused ning menopaus.
Nahamurede algstaadiumis on seda kergem kontrolli alla saada, edasiarenenud haigusseisund vajab pikemat regulaarset ja süsteemaatilist ravi. LAHENDUSED: IPL PUNETAVA NAHA RAVI HAPPEKOORIMINE/KEEMILINE KOORIMINE LABORATOIRES RENOPHASE NAHARAVI




VÄSINUD JA KORTSUS NAHK


Noore inimese nahk on volüümne ja elastne. Noorusliku väljanägemise taga peituvad ümarad näojooned, kõrged põsesarnad, konkreetne lõuajoon jne. Naha vananemisega aga need „kurvid“ vähenevad ja muutuvad. Volüüm põskedelt kaob, kortsukesed ja joonekesed hakkavad üha enam silma paistma. Silmaümbruse kurrud muutuvad sügavamaks ning nahk kaotab oma sära ja elastsuse.
Umbes 25. aastaselt hakkab meie kehas vähenema kollageeni ja elastiini produktsioon – kaks peamist proteiini, mis muudavad naha pringiks ja elastseks. Ilma nende kahe proteiinita hakkab nahk välja näitama tüüpilisi vananemise ilminguid (nt lohkus põsed, aukus silmad, tugevad jooned ja kortsud). Hormoonidega seotud vananemine võib mõjutada aga nahka üle keha, sh nägu, dekolteed, kaela, käsi, selga jne. Lisaks kaotab nahk igal aastal al. 20. eluaastast 1% kollageeni (erinevate uuringutulemuste põhjal). Taseme langus sõltub samuti eluviisist. Ühtlasi hakkab keha kaotama “vahendeid”, mis hoiavad koed tugevatena ning naha elastsena.
Hormoonid, mis naha seisundis olulist rolli mängivad, on 17β- östradiool, progesteroon ja testosteroon. Nende hormoonide taseme muutus (langus) nahas mõjutab nahasiseste sekretsiooninäärmete tööd, põhjustades tuhmi ja hallikat jumet ning säratut ilmet. Kollageeni vähenemise tõttu tekivad sügavamad ja intensiivsemad kortsud. Ka östradiooli taseme langus põhjustab kollageeni ja elastiini kadu.
Ühe muutusena vananevas nahas kerkib esile ka epidermise õhenemine ning rakkude ringluse aeglustumine, lisaks mikrovereringluse aeglustumine. Kaitsebarjääri funktsiooni nõrgenemise tõttu suureneb nahast veesisalduse kadu. Seega on oluline päikese käes viibides kasutada SPF-i (min 30SPF), et mitte sellele kõigele kaasa aidata. SPF-i kasutamine on lausa kriitilise tähtsusega, et vätlida edasist naha kahjustumist. Näiteks ülemineku eas naised, kellel on menopaus, peaksid teadma, et sel ajal melanotsüüdid degenereeruvad ning seetõttu on ka melaniini tootmine vähenenud ning naha loomulik kaitse päikese vastu nõrgenenud. Kui nahas ei ole piisavalt östrogeenipoolset protsesside regulatsiooni, võib päevitades melaniini tootmine mõnes piirkonnas olla ka liigne. Seetõttu ongi nahk päikesele tundlikum, mistõttu kahjustused võivad tekkida kergemini, sh ka pruunid üksikud spotid (pigmendilaigud) kätel, dekolteel, näol jm.
Kortsudel, nagu ka teistel nahaseisunditel, on seega multifaktoriaalne etioloogia, mis tuleneb üleüldisest naha niiskussisalduse vähesusest, liigsest päikese käes viibitud ajast, geenidest, näo miimikast, lihaste atroofiast, rasvhapete defitsiidist, hormoonide tasakaalutusest, toitainete puudusest, hormonaalsetest muutustest ja paljudest teistest põhjustest. Naha vananemise tundemärgid:
*Kulmujoone allavaje ja silmaümbruse naha jooned
*Staatilised kortsud
*Rasvapadjakeste vähenemine
*Lõuajoone muutumine
*Nasolabiaalvoltide ja marionettjoonte süvenemine
*Huulte volüümi kadu ja perioraalsed kortsukesed
*Sära kadumine Neid põhjustavad:
1. Skeleti remodelleeriumine
2. Subkutaanse rasvkoe ümberjagunemine ja vähenemine
3. Raku ainevahetuse aeglustumine, hormonaalse süsteemi häirumine
4. Vabade radikaalide rohkus
5. Mikrotsirkulatsiooni häired Kortsude ilmnemisel on vähendamiseks efektiivseim kombineerida erinevaid iluprotseduure sh peelingud ehk happekoorimised, biorevitalisatsioon, naha sügav niisutamine, mikronõelumine, täitesüstid, botuliintoksiini süstid, laserteraapia, IPL.
Tänapäeval on hea tervis ja väljanägemine enam olulisem ning tähtsam, ka järjest lihtsamini saavutatav seisund. Seejuures inimesed, kelle elustiil ei võimalda hea väljanägemise juures eriti pikalt iluprotseduuridest taastuda, ootavad protseduuride teostajatelt üha rohkem ja paremaid tulemusi. Selleks, et saada parem tulemus, peab aga kombineerima erinevaid preparaate ning ka koduseid nahahooldustooteid – spetsialisti ja patsiendi vahel peab tekkima koostöö! LAHENDUSED: IPL FOTONOORENDUS JA PIGMENTATSIOONI RAVI PRP e PLASMOLIFTING e PLASMATERAAPIA ESTEETILINE FACELIFT TÄITESÜSTID BOTULIINTOKSIINI SÜSTID BIOREVITALISATSIOON/ MESOTERAAPIA/ SÜVANIISUTAMINE HAPPEKOORIMINE/KEEMILINE KOORIMINE - GEELKOORIMINE, ALKOHOLI KOORIMINE, ALKOHOL + RETINOOL KOORIMINE LABORATOIRES RENOPHASE NAHARAVI MIKRONÕELUMINE (KOLLAGEENITERAAPIA) FOTOBIOMODULATSIOON (PDT FOTOTERAAPIA) TPRX SÜSTEVABA BIOREVITALISATSIOON




LIIGHIGISTAMINE E. HÜPERHIDROOS


Botuliintoksiini injektsioonie teostatakse Clostridum botulinum A-tüüpi toksiiniga. Esteetilises meditsiinis kasutatakse btuliintoksiini näokortsude silumiseks ja miimika vähendamiseks kui ka higistamise korral. Liighigistamine (hüperhidroos) on higistamine tugevamal määral, kui vajalik keha normaalseks soojaregulatsiooniks. Arvatakse, et kuni 3% rahvastikust kannatab tõsise liighigistamise ehk hüperhidroosi all. Mõnede uuringute järgi peab end ~25% inimestest “tugevateks higistajateks” vähemalt aeg-ajalt.
Probleem algab tavaliselt lapse –või noorukieas, esinedes sagedamini peopesadel, taldadel või kaenla all. Diffuussele ehk üle keha higistamisele on iseloomulikum hilisem algus ja konkreetne põhjus. Inimese nahas on 2 tüüpi higinäärmeid: ekriinsed ja apokriinsed. Ekriinsed näärmed (2-5 miljonit) katavad enamiku kehast ja avanevad vahetult naha pinnale. Apokriinsed näärmed paiknevad kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas. Nende toodetud higi on viskoossem ning koostoimes naha pinna bakteritega vastutav ebameeldiva lõhna eest. Higi ise on lõhnatu. Paljudel juhtudel ei ilmne mingit liigse higistamise põhjust. Higistamine esineb tavaliselt paikselt kätel, jalgadel, kaenla all, harvem näol ning on peamiselt seotud emotsionaalsete faktorite ja soojaregulatsiooniga. Üle keha higistamine tekib sagedamini hilisemas eas ja on sageli tingitud järgmistest võimalikest põhjustest: – kasvajalised haigused (verevähk, lümfivähk); – ainevahetushäired (kilpnäärme üliaktiivsus, suhkruhaigus, hüpoglükeemia, menopaus, podagra jt); – neuroloogilised haigused; – palavikuga kulgevad haigused; – tuberkuloos (öine higistamine); – psühhiaatrilised häired (paanikahood või rahutus); – ravimid (näiteks propranolool, füsostigmiin, pilokarpiin, tritsüklilised antidepressandid, venlafaksiin, türoksiin); aspirin või atseetaminofeen suures doosis; morfiin; – krooniline alkoholism; – teatud toidud ja joogid – vürtsikad ja tugevalt lõhnavad toidud (näiteks küüslauk ja sibul) ning kuumad joogid (ka joogid, mis sisaldavad kofeiini ja alkoholi). Botuliintoksiin blokeerib närviülekande higinäärmetele. Botuliini injektsioone teostatakse eelkõige kaenlaaluste ja labakäte higistamise korral, kui antiperspirandid ei ole aidanud. Ravimit süstitakse nahasiseselt paljudesse punktidesse, keskmiselt 1-2 cm vahedega. Higistamine peatub keskmiselt 4-6-8 kuuks. Toime on kõige pikem kaenla all, lühem peopesadel ja taldadel. Botutliini süstid on efektiivsed, ohutud ning kõrvaltoimed minimaalsed. LAHENDUSED: BOTULIINTOKSIINI SÜSTID




KUIV NAHK


Vedeliku osakaal meie organismis on äärmiselt oluline terviseliku seisundi näitaja. Võib öelda, et isegi üks tähtsamaid komponente inimese organismis on just vesi ning kokkuvõtvalt mängib see väga tähtsat rolli terves füsioloogilises tasakaalus. Vastsündinu keha sisaldab ca 75% vedelikku ning vanema inimese keha ca 55% - vesi on oluline rakkude elu ja homoöstaasi toimimiseks. Ilma vedeliku tarbimiseta peab inimese organism vastu vaid mõned päevad. Selle osakaalul on oluline mõju meie tervislikule tasakaalule ning ühtlasi on vesi ka üks peamisi vananemisvastaseid (anti-age) promootoreid. Vähene vedeliku tarbimine ning seos kuiva, probleemse nahaga Euroopa Toiduohutuse Ameti (European Food Safety Authority - EFSA) soovituse põhjal võiks päevane puhta joogivee tarbimine olla vahemikus 2-2,5L. Paljud uuringud on aga näidanud, et vedeliku kogus, mida me saame toidust, ei vasta aga meie organismi tegelikule nõudmisele. Vastavalt inimese füsioloogiale on organismi veesisaldus olulisel kohal erinevate nahafunktsioonide toimimisel - veedefitsiit on seotud mitmete dermatoloogiliste düsfunktsioonidega. Näonaha niiskustasakaalu puudujääk aga kimbutab seejuures pea igaüht meist ning seda isegi varjatud kujul. Probleemid nagu akne, punetav nahk, väsinud ilme - nende kõigiga on omal moel seotud niisutamise faktor ehk hüaluroonhappe (HA) tasakaal nahas. Tänu HA headele füsiokeemilistele omadustele ja molekulaarsele dünaamikale võimaldab ka selle otsene nahka viimine süstemeetodil (täitesüst, biorevitalisatsioon, süvaniisutamine) kiiresti siluda ja vähendada kortsukesi ning tagada nahale struktuuriliselt ühtlasema väljanägemise. Kõik räägivad hüaluroonhappest, kuid kuidas see tegelikult meie nahale mõju avaldab? Nahk koosneb epidermisest, dermisest (pärisnahk) ja subkuutisest (alusnahk). HA on essentsiaalne element just dermises ehk pärisnahas - seal ta tõmbab endasse vett nagu svamm, et säilitada naha niiskussisaldus. Naha vananedes avaldavad enam mõju aga vabad radikaalid, mida tekitavad UV-kiired, stress, suitsetamine jmt, ning mille olemasolu on mõjutatud eelkõige just elustiilist, kuid ka paratamatutest sisemistest ja välimistest organismi vananemisega kaasnevatest mõjufaktorites. Nendega seotud progresseeruv hüaluroonhappe (HA) vähenemine avaldab omakorda mõju naha (esteetilisele) tervisele ning vastupanuvõime langemisele. 35ndaks eluaastaks on naha paksus vähenenud keskmiselt juba 22% - ida õhemaks nahk muutub, seda hapram, dehüdreeritum ja vähem elastsem ta ka on. Koos HA vähenemisega kaotab nahk enam oma loomulikku sära. Päikese kahjulik mõju naha niiskustasakaalule Heas niiskutasakaalus nahk peaks olema normaalne naha keskkond, kuid paratamatult meie igapäevane elustiil (kehv toitumine, stress, õhu saastatus jmt) ja naha avatus ultraviolettkiirtele (UVK) vähendavad näonaha loomulikku vastupanuvõimet. See kõik vähendab omakorda ilusa ja terve naha kvaliteeti, mis tuleneb otseselt loomuomase niisutava elemendi (HA) vähenemisest nahas. Ka päike, mille poolt on tegelikult meie nahk aastaringselt väiksemal või suuremal määral mõjutatud, muudab selle kvaliteeti varem või hiljem. Tihti ei teata absoluutselt, kui kahjulik on päevitamine naha seisundile, sest arvatakse, et päevitunud nahk on justkui terve, kuna ta on jumekas. Vastupidi, päevitunud nahk sõna otses mõttes peidab probleeme. Ta kuivatab naha pinda ning rasu (probleemse rasuse ja aknelise naha korral) peitub naha alla. Hiljem väljendub aga kõik topelt kas naha pinnal ummistunud pooridena või lausa tugevate põletikukolletena. Lisaks muudab päike juba olemasolevate aknearmide värvust ehk need pigmenteeruvad. Päikese mõjul aktiveeruvad naha basaalkihis ka melanotsüüdid, mis toodavad naha kaitseks melaniini ehk pigmenti (muudab naha värvuse pruuniks). Melanotsüüdid neelavad nahas omakorda päikese poolt tekitatud vabu radikaale ning mida enam nahk saab päikesevalgust, seda enam kuhjub melaniin ebaühtlaselt rakkudesse ja tulemuseks on pigmendilaigud. Päike kahjustab ka naha mikrotsirkulatsiooni, põhjustades punetava ja tundliku naha seisundit. Kellel juba esineb punetav ja tundlik nahk, ei tohiks kindlasti agressiivset päikesevalgust oma nahale lasta ning peaks leidma endale sobiva päikesekaitsetoote, mis oleks võimalikult vähe ärritav. Efektiivsed ja erinevad niisutamise võimalused Nahale on võimalik pakkuda erineval tasemel niisutamiseks mõeldud võimalusi. Selleks on siis kas erinevad niisutavad näokreemid või mõni efektiivne protseduur, mille valik on tänapäeval suhteliselt lai. Alustama peaks aga algusest ehk kuiva naha koorimisest, selle eemaldamisest ja uuendamisest. Selleks on väga sobilik puuviljahapetega happekoorimine, mis aitab äärmsielt kontrollitult pealtpoolt nahka elustada. Happekoorimist ei pea kohe kindlasti kartma tema nimetuse pärast, mida sageli tehakse. See on tegelikult üks tõhusamaid võimalusi tuua terve ja särav nahk esile, et eemaldada surnud nahakiht, mis tihtilugu on üks peamisi kuiva naha põhjuseid. Vähem tähstamaks ei saa me pidada ka retinoide, millel on tugev pleegitav ja kooriv toime. Kui enne ja pärast hoolduseid õigesti oma naha suhtes käituda, ei ole suvine periood vastunäidustuseks. Naharakkudel on oma ringlus, mis peab toimima süsteemselt - nahk uueneb olenevalt vanusest ca 30pv möödudes regulaarelt, kellel kiiremini või vähem kiiremini. Kuid kui vanad rakud ei välju normaalsest naharakkude ringlusest õigeaegselt ja kogunevad naha pinnale, siis ei imendu ükski kreem piisavalt hästi ega niisuta nahka soovitult. Seega on happekoorimine kas puuviljahapetega või retinoididega üks tõhusamaid võimalusi aidata oma nahal uuesti ellu ärgata. Lisaks, happekoorimine aitab ravida ka erinevaid nahaprobleeme oma laia toimespektri poolest. Tänapeäval kasutatakse happekoorimisi nii akne, kuiva naha, punetava naha kui pigmenteerunud naha ravimisel, sest ta taaselustab ja turgutab seisma jäänud protsesse nahas. Kui naharakkude ringlus on silmnähtavalt normaliseerunud ning on tunda, et niisutav kreem tõesti imendub jälle nahka ja niisutab ning make-up püsib peal ühtlasemalt, paremini ja kauem värskem, siis järgmiseks võiks mõelda juba sügavamale naha niisutamisele, et pakkuda nahale midagi veel efektiivsemat anti-aging protseduuridest. Anti-age protseduurid ei tähenda seda, et nahk muutub uskumatult ja ebaloomulikult pringiks, vaid pigem muutub nahk tervemaks ja värskemaks. Kõik, mis väliskeskkonnast meie nahka kahjustab, jätab paratamatult sellele oma jälje, sest - vaadake oma nahka sealt, kus ta on enamasti päikese ja väliskeskkonna eest varjatud! Näete ju olulist erinevust - sealne nahk ei ole kapillaaridest punetav või struktuuriliselt nii ebaühtlane. Ta ei ole ehk ka nii kuiv nagu näonahk, mille tervises mängib äärmiselt olulist rolli just niiskustasakaal (HA osakaal) ja selle kadu. Seetõttu on üks tähtsamaid toiminguid oma näonahka sügavuti niisutuda just HA-ga - see on just nagu vundament, millele baseerub kogu edasine naha esteetiline tervis ja see, kui probleemne nahk võib olla. Tänapäeval on ilukliinikutes võimalik endale lasta kiiresti ja üsna valutult teostada sügavuti naha niisutamist väikeste süstetena nahka - see toimib, kui juba pikemat aega tõdetakse, et on vaja midagi enamat, kui kreem, sest justkui ükski neist ei niisuta nahka piisavalt, ikka nahk kakub! Küll aga, nagu iga protseduuri ja kreemi puhul, on vaja ka siin tarvis kannatlikkust. Kõik uus, mida me oma nahale pakume, vajab aega toimimseks ja efekti välja näitamiseks. Happekoorimise puhul võite näha kohest tulemust üsna ruttu, sest uus nahk tõuseb esile, kuigi probleemide tegelikuks leevendamiseks on vaja pikemat aega ning regulaarsust, siis sügava naha niisutamise korral peab arvestama vähemalt nelja nädalase perioodiga, et märgata olulist muutumist naha tekstuuris. Kuna HA omab võimet siduda endaga vett, siis just kahe kuni nelja nädala möödudes suudab ta seda teha kõige efektiivsemalt. Kokkuvõtteks Peab olema väga teadlik oma naha eripäradest, et valida nahatüübile sobivad niisutus- ja kaitsetooted või eesmärgilised tooted tegelemaks juba tekkinud nahakuivuse vm probleemiga. Kindlasti ei saa ja ei tohiks mööda vaadata päikesekaitsetoodetest, mis otseselt kaitsevad nahka niiskuse kao eest. Sobiva protseduuri ning ka hooldustoote valiku ja kasutamissageduse osas soovitan kindlasti pidada nõu spetsialistiga, kes oskab näha teie naha probleemi taga põhjuseid ning lähtuda naha vajadustest mitte sooduskampaaniatest. Tervikslik hindamine aitab saavutada paremaid tulemusi. Tänapäeva sotsiaalses ühiskonnas on paratamatult terve ja särav näonahk väga oluline mõjutegur edu saavutamisel, sest see tagab emotsionaalselt suurema enedekindluse ja parema enesetunde. Kasutatud kirjandus: Labat-Robert J. et al. Aging of the extracellular matrix. Médecine & Longevite 2012; 4(1): 3-32. Palma, L., Tavares Marques, L., Bujan, J., et al. Dietary water affects human skin hydration and biomechanics. Clinical, Cosmetic and Investigational Dermatology 2015; 8:413-421. Popkin, B.M., D’Anci, K.E., Rosenberg, I.H. Water, Hydration and Health. Nutrition Revievs 2010; 68(8): 439-458. Guenther, L., Andriessen, A., Barankin, B., et al. Pathway to Dry Skin Prevention and Treatment. Journal of Cutaneous Medicine and Surgery 2012; 16(1): 23-31. Anderegg, U., Simon, J.C., Averbeck, M. More than just a filler - the role of hyaloronan for skin homeostasis. Experimental Dermatology 2014; 23(5):295-303. LAHENDUSED: BIOREVITALISATSIOON/ SÜVANIISUTAMINE HAPPEKOORIMINE/ KEEMILINE KOORIMINE LABORATOIRES RENOPHASE NAHARAVI MIKRONÕELUMINE (KOLLAGEENITERAAPIA) TPRX SÜSTEVABA BIOREVITALISATSIOON




ALOPEETSIA


LAHENDUS PRP e PLASMOLIFTING e PLASMATERAAPIA




LIIGNE JA EBAMEELDIV KARVAKASV


Meelehärmi võivad põhjustada soovimatud või sissekasvanud karvakesed. Nordlys IPL-ga saab neid püsivalt ja ohutult eemaldada. Aparaat võtab sihtmärgiks pigmendi karvas ja karvasibulas ning hävitatab nii karva kui karvasibula. Oluline on teada, et saame ravida vaid karvu, mis on hetkel kasvufaasis, sellepärast ongi korduvad protseduurid vajalikud. Kõige paremini alluvad protseduurile heledal nahal tumedad ja “karmid” karvad, kuna neis on palju melaniini ehk pigmenti. Korduva protseduuri aeg on individuaalne. Soovitame tagasi pöörduda, kui karvade tagasikasvu on ravitud alal silmaga näha. LAHENDUSED: FOTOEPILATSIOON/ LASEREPILATSIOON




AKTIINILINE KERATOOS


Tekivad tüüpiliselt päikesekiirguse mõjul, sellest ka teine nimetus kiirguskeratoos. Moodustis on punakas või pruun ning võib ketendada. Vahel on moodustused ka kiusavalt sügelevad. Tavaliselt esineb neid rohkem piirkondades, mis on päikesekiirtele kõige nähtavamad - kiilanevatel meestel pealaes, otsmikul, põsesarnadel, käelabadel jne. Aktiiniline keratoos on ka tegelikult kasvajaeelne seisund, lisaks on need veel esteetiliselt häirivad. Sellepärast rõhutamegi UVA/UVB kaitse olulisust. Aktiinilisi keratoose peaks kindlasti ravima just nende kasvajaeelse seisundi tõttu ja selleks sobib ideaalselt krüoteraapia.




NAHANÄSAD EHKAKROHORDONID


Healoomulised pehmed nahamoodustised, mida võib rohkem leida kaelalt, aksillaarsel või voltide piirkonnas. Samuti soodustab neid higistamine ja hõõrdumine. Tihtipeale on need häirivad esteetiliselt ja võivad jääda ette, näiteks kaelakee taha. Teinekord piisab juba ühestest krüoteraapia protseduurist, et tülikatest moodustistest vabaks saada.




VERRUCA VULGARIS, RAHVAKEELI "SOOLATÜÜGAS"


Ehk lillkapsa moodi viiruslik moodustis. Esineb näiteks sõrmeküünevallidel, varvastel, tallaalusi aga ka ebatavaline ei ole ninasõõrmes, otsmikul, huulel vms ebatavalises kohas. Esineb rohkem lastel või puuduliku immuunsusega isikutel (sellest pigem “kasvatakse välja”). Viirust paraku organismist välja ei saa, kuid soolatüükaid saab eemaldada edukalt krüooteraapiaga. Vahel piisab vaid ühest korrast, kuid visamad moodustised võivad tahta kordusprotseduuri.





NB!
Protseduurile mitte tulemise kohta palume ette teavitada vähemalt 48h enne protseduuri algusaega, vastasel juhul väljastame teile arve summas 42€ mitte õigeaegse teavitamise eest. Antud nõue aitab meil õigeaegselt planeerida teie ajale teine soovija, kellele ei ole olnud võimalik pakkuda varasemat aega, ning teha asjakohased ümberkorraldused.
Vabandame ebamugavuste pärast.

© 2020 by Medicina Clinic.